Hambaravihüvitise eelnõu, mille eesmärk tagada võrdsem ligipääs hambaraviteenusele, jõuab riigikokku
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul on eelnõu eesmärk tagada võrdsem ligipääs vajalikule hambaraviteenusele. „Täna on hambaraviteenus enamikule inimestest liiga kallis selleks, et õigeaegselt oma suutervise eest hoolitseda,“ selgitas minister hambaravihüvitiste taastamise tagamaid.
Eurostati, viimastele, 2014. aasta andmetele tuginedes on vaesemal elanikkonnal katmata vajadus hambaravi osas kordades suurem kui kõrgema sissetulekuga inimestel. Rahalistel põhjustel jääb hambaravi saamata keskmiselt 7,6 protsendil Eesti inimestest, kusjuures lõhe suurima ja madalaima sissetulekuga inimeste vahel on märkimisväärne – kõrgepalgalistest jääb hambaravita 1,8 protsenti, vaesemast elanikkonnast suisa 15,1 protsenti. „See on nõrgaks kohaks meie solidaarses ravikindlustussüsteemis, sest hambaravi saavad enim lubada endale need, kelle hambad on paremas korras,“ ütles Ossinovski.
Ministri sõnul on suutervisel oluline roll inimese elukvaliteedi määramisel, kuid paraku lükkavad paljud inimesed kulukuse tõttu hambaarsti külastamise pidevalt edasi. „Tõsiasi on see, et hiljem, kui probleemid on juba väljakannatamatud, tuleb hambaarsti juurde minnes arvestada veelgi suurema kuluga. Hambaravihüvitise taastamisega anname inimestele motivatsiooni juurde, et oma suuhädadega tegeleda kohe, kui on ilmnenud esimesed probleemid.“
Seadusemuudatuse järgi hakkavad kõige suuremat riigipoolset hüvitist saama vanaduspensionärid, töövõimetuspensionärid, osalise või puuduva töövõimega inimesed, üle 63-aastaseid ravikindlustatud inimesed, rasedad, alla 1-aastase lapse emad ning need, kellel on talle osutatud tervishoiuteenuse tagajärjel tekkinud suurenenud vajadus saada hambaraviteenust.
Eelnõu jõustub plaani järgi 2017. aasta 1. juulist. Täiskasvanute hammaste parandamise programmile on 2017. aastal riigieelarves ette nähtud 6 miljonit eurot ning alates 2018. aastast 12 miljonit eurot.
