"Kui perearst tahakski teha sisulist tööd, siis pole see võimalik, kui ei riku juhtumisi mitmeid seadusi ja ei riski saada kriminaalkurjategijaks," sõnas Veskimägi ajalehele Pealinn.

Veskimäg on sattnud nö rötgeniaparaadi skandaali, sest Tõstamaa perearstikeskusel pole luba radioloogilisteks protseduurideks. Juhtumit on menetletud üle nelja kuu. Nii keskkonnainspektsiooni kui ka keskkonna- ja terviseameti eestvõttel mähiti Veskimägi röntgeniaparaat tervisekeskuses hoiatavatesse punastesse lintidesse. Edasi ootas röntgeniaparaati ees osadeks lõhkumine. Ametkondlikule rünnakule oli eelnenud omakorda Veskimägi pikk asjaajamine kõikvõimalike ametkondadega, et talle siiski antaks tolle õnnetu seadme kasutamise luba. Aga kõik see sumbus bürokraatia sohu.

Terviseamet kommenteeris, et Tõstamaa tervisekeskusel pole luba enamaks kui vaid üldarstiabi osutamiseks. Radioloogilisteks protseduurideks on tarvis eriarstiabi tegevusluba, mida mainitud tervisekeskusele ei ole võimalik välja anda.

Keskkonnaametil oli sellele loole sama huvitav vaatenurk. Nemad teatasid, et arst peaks röntgenipildi tegemiseks olema "kiirgustöötaja". Mõistagi ei ole perearst "vastava kvalifikatsiooniga kiirgustöötaja", keda tohiks aparaadi ligi lasta. 18 aastat on Veskimägi selle abil küll inimesi ravinud, kokku oli tehtud umbes 10 000 uuringut, sest varem seadus lubas seda. Nüüd aga enam ei luba.

Tõstamaa inimese jaoks tähendab see, et kui näiteks jalg on katki kukutud, tuleb siirduda 50 km kaugusele Pärnusse eriarsti juurde, selle asemel, et lasta pärast röntgenipildi tegemist kohapeal perearstil jalg kipsi panna ja luu terveks kasvatada.

Veskimägi kolleeg Andrus Loog kirjutas Facebookis: "Absurdne. Kui Madis Veskimägi sõidab 50 km ja teeb Pärnu haigla EMO-s valvet, siis ta on igati pädev pilte hindama. Tõstamaal ei ole."

Röntgenseade oli terve. Viimase kvaliteetmõõdistamise tegid alles detsembris 2015 ära Tartu ülikooli meditsiinifüüsika ja biomeditsiinitehnika keskuse spetsialistid.

Kogu selle loo jaburus on viinud välja selline, et riigikogu liikmed Mark Soosaar ja Helmen Kütt on andnud menetlusse eelnõu, mis edaspidi sellised juhtumid ära hoiaks. Eelnõu sisuks on täiendada tervishoiuteenuste korralduse seadust, et laiendada üldarstiabi osutavate perearstide õigusi, lubades neil vastava kvalifikatsiooni olemasolul tegeleda eriarstiabi esmase diagnostikaga ja osutada operatiivselt esmast ravi. "Eesti perearstide seltsi esinaine Diana Ingerainen tervitas seadusemuudatuse algatamist kohe, paar tundi hiljem," ütles Soosaar.

Tõstamaa röntgenisaagal võib olla veel õnnelik lõpp, mis rõõmustab eriti maapiirkondade tohtreid. Paraku, nagu Veskimägi tõdeb, on Eesti meditsiin üles ehitatud äri- või kasumipõhiselt. Terviseasutused konkureerivad üksteisega. Ja see muudabki süsteemi kalliks ja viib haigekassa lõpuks suurde miinusesse, sest kõik mõtlevad üksteiselt patsiendi ülelöömisele, aga mitte koostööle. Äriühingutena on terviseasutustele suisa pandud kohustus teenida kasumit. Ja seda siis ka teenitakse, iga hinnaga, ja kust see kasum mujalt tuleb, kui maksumaksja taskust ehk haigekassast.

"Olen ikka ja jälle nentinud – Eesti meditsiinikorraldus on sisuliselt absurdne, see ei ole mitte vajaduse- ega mõistuse-, vaid äripõhine," tõdes Veskimägi. "Kui perearst tahakski teha sisulist tööd, siis pole see võimalik, kui ei riku juhtumisi mitmeid seadusi ja ei riski saada kriminaalkurjategijaks."

Veskimägi leiab, et umbes 2/3 eriarsti juures käijatest ei peaks seal tegelikult käima. "Eriarstile tuleks suunata ainult need patsiendid, kes seda ka tegelikult vajavad." Tõstamaa perearsti tees on iseenesest lihtne: "80-90 protsenti tööst saab tegelikult teha ära esmatasandi arstiabi ehk perearst, aga seda vaid juhul, kui tal on olemas diagnostikaseadmed, nagu näiteks toosama röntgeniaparaat. Seega väidangi, et umbes 30 protsenti haigekassa rahast kulutatakse ära ebaefektiivselt. Või siis teisiti öeldes – kui lasta perearstidel rohkem toimetada, hoiaksime kokku 30 protsenti ressursist."