“Meil on ainuüksi parlamendis kuus erakonda, mis esindavad erinevaid maailmavaateid ühiskonnas, mis arvamuste ühtsusest saab siin rääkida,” ütles Ivanov neljapäeval BNS-ile. “Kui järgida rahvustunnuse alusel toimuva valiku põhimõtet, kas siis eestlased peaksid esitama ühtse kandidaadi eestlastest elanikkonna poolt?”

Ivanovi hinnangul on pluralistlikus ühiskonnas üsna võimatu leida inimest, kes sobiks ühtse vene kandidaadi rolli.

“Eesti venekeelses kogukonnas on väga erinevaid arvamusi, pole suure populaarsusega poliitikuid-professionaale, pole loodud poliitilisi institutsioone, mis võiksid toetada sellise universaalse kandidaadi tegevust Euroopa Parlamendis,” lisas Ivanov.

Ta meenutas, et Eestis pole õnnestunud ellu rakendada ka venekeelsete parteide ühendamise ideed. “Nad pole osanud kinnistuda Eesti poliitikas ega seda reaalset mõjutada,” märkis poliitik.

Ivanovi sõnul pole õiglased ka etteheited Eesti erakondadesse astuvatele vene poliitikutele selle kohta, et nad unustavad venekeelse elanikkonna.

“Eesti erakondade vene poliitikutel on rohkem võimalusi mõjutada seadusloomet,” kinnitas ta. “Töötades koos eestlastega, võivad nad dialoogis nendega tõestada mitmekultuurilise ühiskonnamudeli arendamise vajalikkust. See on raskem kui protestiaktsioonide korraldamine.”.