„On viimane aeg anda kas või näpuotsaga toetust inimestele, kes on jõudnud elukaare teise poolde. Ülemöödunud kevadel valitsusliitu moodustades leppisime kokku, et see teema peab olema kirjas võimuleppe sotsiaalkaitse osas ja täna on see saamas seaduseks,“ ütles Kütt.

Ta lisas, et üksi elavad vanaduspensionärid on ülejäänud elanikerühmadega võrreldes suuremas vaesuses ja vaesusriskis. „Muidugi ei aja korra aastas makstav pensionäri toetus majast veel kitsikust välja, Ometi teadis juba vanarahvas, et parem varblane peos kui tuvi katusel.“

Hinnanguliselt puudutab plaanitav pensionäri toetus 86 000 inimest ehk ligemale kaheksat protsenti Eesti elanikest, kelle (neto)pension on väiksem arvestusliku elatusmiinimumi topeltmäärast.

Eelnõu kohaselt hakkavad üksi elava pensionäri toetust saama vanaduspensioniikka jõudnud inimesed, kes on enne toetuse väljamaksmist elanud kuus kuud üksi.

Toetus makstakse välja üks kord aastas oktoobrikuus. Pensionär ei pea toetust ise taotlema, vaid selle määrab sotsiaalkindlustusamet pärast andmete kontrollimist. Toetuse maksmisel pensionäri töötasu ega muid sissetulekuid ei arvestata, seda ei maksustata tulumaksuga ning makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.