Mihhail Lotman ikoonirüüste eksponaadist ERMis: ikonoklasmi juhtumid leidsid aset, kuid see ei tähenda, et nende üle võiks uhkust tunda
Kirjandusteadlane, semiootik ja poliitik Mihhail Lotman kirjutas oma blogis Eesti Rahva Muuseumi Maarja kujust, mida saab seal jalaga lüüa, ja muuseumi avalike suhete juhist Kaarel Tarandist, kes seda eksponaati õigustas, ning märkis, et eksponaat on ajaloo seisukohalt vähemalt kahtlane ja visuaalselt seisukohalt täiesti vale.
"Minult küsiti, kuidas mina kristlasena, eriti katoliiklasena suhtun sellesse, et ERMis neitsi Maarja kuju lüüakse jalgadega puruks, ja see toiming käib usupuhastuse sildi all. ERMi avalike suhete juhi Kaarel Tarandi sellekohased seletused ja õigustused on omaette pärlid," lausus Lotman.
"Aga asja sisust. Ikonoklasmi juhtumid leidsid reformatsiooniajal tõesti aset nii Tallinnas kui Tartus, kuid see veel ei tähenda, et nende üle võiks erilist uhkust tunda. Eriti sensitiivne on selles kontekstis neitsi Maarja teema. Isegi kui jätta kõrvale see, et hiljuti tähistas Eesti pidulikult Maarjamaa nime saamise aastapäeva, peab mainima, et Martin Luther suhtus Maarjasse erilise aukartusega, pidades teda kõikide naiste eeskujuks. On väga kahtlane, kas talle meeldiks idee Maarja kuju jalaga purustamisest," sõnas Lotman.
"Niisiis, asi on ajaloo seisukohalt vähemalt kahtlane. Kuid see on täiesti vale visuaalselt seisukohalt. Maarja kuju ERMis jäljendab 1830. aasta Maarja ilmutust Catherine Labouréle, täpsemalt sellele sündmusele pühendatud medaljoni. Selline ikonograafia oli reformatsiooniajal täiesti võimatu nii Maarjamaal kui mujal," sedastas Lotman.
Üllatav, et ämbrite kolinat hakkas kostma juba avamispäeval
"Mis aga puudutab hr Kaarel Tarandit, siis arvestades tema varasemaid saavutusi, ootasin kohe pärast tema ametikohale määramist, millal ERMist hakkab kostma ämbrite kolinat. Et see hakkas kostuma kohe avamispäeval, ületas mu julgemad ootused," lisas Lotman.
"Samas ei taha ma olla nende seas, kes kõva häälega väljendavad oma nördimust. Viimasel ajal on palju pilatud igasuguseid pühi sümboleid. Ma ei saa seda heaks kiita, kuid soovitan neil, kes ei saa seda kuju vaatamata jätta, suhtuda sellesse kui halba nalja."
ERMi avalike suhete juht Kaarel Tarand ütles Delfile, et tema mittekristlasena ei tea, mis võiks olla kristlastele solvav või mis mitte. "Reformatsiooniaegne pildirüüste oli kahtlemata tegelikkuses olemas. Esiteks on meil aluseks ajalooline fakt ja teiseks oleme me konsulteerinud õpetatud kultuuriinimestega," sõnas Tarand, kes ütles imestades, kas siis usku ei tohi pilgata.
