Riigi investeeringu eeldus on Tallinna linna samaväärne panus staadioni renoveerimisse. Pisut enam kui 14 miljoni euro eest ehitatakse staadionile uued tribüünid 15 000 inimesele, rajatakse uued kommunikatsioonid ning seni täiesti puuduvad abiruumid nii tantsu- kui ka spordirahvale. Tulevane staadion on Eesti ainukene täismõõtmetes ja rahvusvahelistele nõuetele vastav mitmel eesmärgil aastaringselt kasutatav spordi- ja kultuurirajatis.

Kultuuriminister Indrek Saar ütles, et pikale veninud arutelud tantsustaadioni vajadusest võib nüüd lõppenuks lugeda ning ammune võlg tantsurahva ees saab tasutud. „See staadion on sümboolse tähendusega kogu eesti rahvale, sest tantsupidusid on seal peetud üle poole sajandi. Tuleval suvel peame tantsupeo veel vanal staadionil, kuid 2019. aasta juubelipeol õnnistavad tantsijad ja publik sisse uhiuue kaua oodatud väljaku,“ kinnitas Saar.

Kalevi staadioni ja selle rajatiste seisukord ei vasta enam tantsijate ega ka spordivaldkonna vajadustele: amortiseerunud on nii väljak, tribüünid, tehnovõrgud kui ka staadioni vähesed abiruumid. Viimaste tantsupidude eel on riik Kalevi staadioni korrastamiseks eraldanud igakordselt umbes 100 000 eurot, kuid see pole suutnud peatada rajatise amortiseerumist.

Tööde ajagraafik ei sega 2017. aasta XII noorte tantsupeo „Mina jään“ ettevalmistusi. Lähemal ajal on ees Kalevi staadioni detailplaneeringu koostamine ja koostöös Eesti Arhitektide Liiduga arhitektuurikonkursi väljakuulutamine. Tuleva aasta teises pooles, pärast noorte tantsupidu võiks alata praeguste ehitiste ning nõlvade teisaldamine. Uutele tribüünidele lisandub mitu tuhat istekohta, mis tagab suuremale hulgale publikule parema ülevaate staadionil toimuvast. Tribüünide alla aga tekivad abiruumid ning uued läbipääsud staadionimurule. Riik investeerib vaid staadioni renoveerimisse, hilisemad rajatise ülalpidamiskulud kannab staadioni omanik, MTÜ Eesti Spordiselts Kalev.

Kalevi staadion valmis 1955. aastal ja sestsaadik on seal toimunud tantsupeod. Tantsupidude vahelisel perioodil on spordirajatis igapäevases rahva teenistuses.

Tantsijate vajadustele vastavast staadionist rääkis juba tantsutaat Ullo Toomi (1902-1983) ning Toomi mõtet on aastate jooksul meelde tuletanud paljud tema õpilased ja aatekandjad.