Ossinovski: haigekassa selle aasta miinuseks kujuneb 20 miljonit eurot
Ossinovski sõnul arutas eelmise nädala haigekassa nõukogu lühiajalise miinuse vähendamist kolmes valdkonnas, milleks olid ravimid, ajutine töövõimetus ja eriarstiabi.
Nõukogul kiideti heaks kallimate ravimite väljaviimine soodusravimite nimekirjast, kuna nendele on odavamad alternatiivid leitud. Selle meetmega hoitakse kokku 0.8 miljonit eurot aastas.
"Lisaks langevad 1. oktoobrist paljud ravimite piirhinnad, mis säästab lisaks veel 2,36 miljonit eurot," ütles Ossinovski. Mõju selle aasta eelarvele on tulenevalt juba antud retseptidele siiski väiksem.
Haigekassa nõukogu ei toetanud nn masukoefitsendi kehtestamist, mis oleks sisuliselt tähendanud seda, et sama töö eest oleks haigekassa maksnud vähem raha. Ravi kättesaadavuse ja kvaliteedi huvides seda meedet ei toetatud ning kompromissina otsustati kulude kokkuhoiu mõttes langetada ületöökoefitsente. Selle mõju on aastas umbes 5 miljonit eurot.
Ossinovski kinnitusel väheneb nende meetmete tulemusel koos prognoosi paranemisega haigekassa miinus poole võrra võrreldes varasema hinnanguga. See tähendab, et esialgu prognoositud 9 miljoni euro suurusele puudujäägile lisandunud 20 miljoni euro suurune esimese poolaasta miinus väheneb poole võrra ehk 10 miljonile eurole. Seega on nähakse selle aasta puudujäägiks umbes 20 miljonit 30 miljoni euro asemel.
Tänasel valitsuse istungil ei saanud heakskiitu ettepanek kehtestada töövõimehüvitistele lagi. "Valitsuses sel teemal konsensust ei tekkinud. Töötame selle ettepanekuga edasi, aga hetkel sellega tempokalt edasi liikuda ei saa, mis tähendab siis järgmise aasta mõjuna 1,4 miljonit eurot võrreldes sellega, mida haigekassa ja sotsiaalministeerium tegid, ehk siis oleks olnud võimalik järgmise aasta positsiooni parandada 1,4 miljoni euro ulatuses," tõdes Ossinovski.
Tervise- ja tööministri sõnutsi arutati valitsuses ka ravimite omaosalussüsteemi komplekssemat ülevaatamist, mis on haigekassaga kokku lepitud novembri lõpuks. "Samuti on meil ettepanek, mis vajab läbirääkimist erinevate seltside ja osapooltega, vähendada saatekirjata erialade hulka, eeskätt naha- ja silmaarstide puhul, kus järjekorrad on väga pikad, kuna saatekirja nõuet ei ole ja perearstidel on üldjoontes pädevus ise esmane hinnang anda," selgitas minister.
"Pikemas vaates räägime sellest, et tänane eriarsti juurde registreerimise süsteem ei ole toimiv. Meil on aastaga suurenenud järjekorras olevate inimeste arv kümne protsendi võrra, mis ei tähenda seda, et inimesed on aastaga kümme protsenti haigemaks jäänud, vaid pigem on seal palju käitumuslikke muutusi. Samad inimesed panevad aegu kinni erinevatesse haiglatesse, tihti ei tule kohale, panevad end kirja ilma perearsti saatekirjata," rääkis Ossinovski.
Tervishoiutöötajate palgaläbirääkimiste mõju järgmise aasta eelarvele pole Ossinovski sõnul teada. Esmased tervishoiutöötajate palganõudmised ulatusid mõne ametigrupi lõikes 32 protsendini ühe aasta jooksul ja kahe aasta jooksul 54 protsendini kogumõjuga aastas 78 miljonit eurot, mis kindlasti ei ole realistlik, ja sellest tulenevalt on asi jooksnud ummikusse," sõnas minister.
Tervishoiutöötajate palga tõstmine on ministri kinnitusel vajalik, sest see on vähendanud tervishoiutöötajate väljarännet. "Selge on see, et 30-protsendilisi palgatõuse lihtsalt süsteem välja ei vea."
Haigekassa nõukogu kahaneb kuue liikmeni
Peaminister Taavi Rõivase sõnul otsustati toetada ettepanekut, et haigekassa nõukogu vastutust olulisemalt selgemaks muuta. "Tähelepanu on koondunud valitsuse ja terviseministri peale, kuigi valitsuse esindajaid on 4. Ülejäänud 11 inimesest on 1 opositsioonisaadik ja ülejäänud 10 tööandjate ja patsientide esindajate või kindlustatute esitada."
Rõivas tõdes, et nii valitsuses kui partneritega laiemalt on valitsenud konsensus, et 15 liiget hägustab vastutust. "Valitsuse liikmed ei saa võtta vastutust, eriti kui nad on jäänud otsuse üle hääletamisel alla," sõnas peaminister.
"Selleks, et tulevikus oleks nõukogu vastutus selgem, oleks see tulevikus kuueliikmeline: 2 valitsusest, 2 tööandjatest, 2 patsientidest," kinnitas Rõivas.
Tervishoiutöötajad tunnustavad haigekassa nõukogu otsust jätta raviteenuste hinnad langetamata
"Meil on väga hea meel, et hoiatusstreik andis esimese tulemuse ja masukoefitsienti, mis oleks pannud ohtu ravi kvaliteedi, ei kehtestata," ütles tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik.
"Haigekassa eelarvemiinuse vähendamiseks otsustati kärpida haiglates tehtava ületöö tasustamist. Kui praegu maksab haigekassa lepingumahtu ületava haiglaravi kuludest kinni ainult 30 protsenti, siis edaspidi langeb see 20 protsendile. Ambulatoorset ületööd hakatakse 70% asemel tasustama 50% ulatuses," selgitas Luik.
"Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka arvamus, et kui haiglad rahaliselt toime ei tule, siis võib ju ületöö tegemata jätta, on vastutustundetu. Kuna ületöö on haiglatele niigi rahaliselt kahjulik, võetakse ravile ainult neid patsiente, kelle seisund ei luba oodata," hoiatas Luik.
Tervishoiutöötajad on seisukohal, et sisuliselt soovitab riik osa patsiente lihtsalt abita jätta, kuigi raha haigekassa jaotamata kasumis on olemas. "Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles valitsuse pressikonverentsil, et aastaga on haiglaravi vähendatud 4,5 protsenti ja järjekorras ootavate inimeste arv on kasvanud 10 protsenti. Rahandusminister Sven Sesteri sõnul peab haigekassa hoidma raha halbadeks aegadeks. Patsientidel, arstidel ja õdedel on raske praegust aega heaks pidada," leiab tervishoiutöötajate kutseliidu president.
