Otsustasin, et lähen perearsti juurde, sest polnud väga pikalt arsti juures oma tervist kontrollinud. Arstid ju isegi ütlevad, et tuleb aastas korra käia tervisekontrollis.

Kui jõudsin perearsti juurde ja rääkisin oma murest, mis on vaevanud mind mitu kuud, siis enne, kui jõudsin lause lõpetada, ütles perearst, et nad ei saa proove võtta, raha ei ole, aastalõpp on kohe käes. Sel hetkel tekkis mul klomp kurku. Tundsin end kui rumal, kes tuleb arsti aega ja raha raiskama.

Tekkis mõte, kas tõesti peab arsti juurde tulema viimses hädas, kui on juba pealt näha, et oled väga haige?! Minu tervis on olnud hea ning viimati käisin arsti juures mitu aastat tagasi. Olen püüdnud alati enda tervist kõige pealt ise aidata ja siis läinud arsti juurde, kui enam paremaks pole läinud.

Mida teha sellisel hetkel, kui arst ütleb sulle, et proove ei saa võtta, sest raha pole? Muidugi ma sain pahaseks ja ütlesin, et ma ei tuleks siia, kui ei tunneks, et midagi on minuga valesti. Selle lause peale ütles arst, et mõned proovid saab teha.

Paar päeva hiljem helistas arst ja palus kohe tagasi tulla, sest näidud polnud korras. Mis oleks siis olnud, kui ma oleksin öelnud, et hea küll, loodan, et läheb paremaks ja oleksin lahkunud arsti juurest sama "targalt" kui sinna minnes?

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena