"Üldine pilt on suhteliselt ootuspärane, mis räägib seda, et suurtel parteidel on ikkagi organisatsioon tähtis, ta on tugev ja liikmed püsivad ametliku liini toetajatena," kommenteeris Anu Toots valimiskogu liikmete nimekirja.

"Aga - nagu ka paljud teised on öelnud - võtmekohaks saab see, kuidas jaotuvad teisest valimisvoorust väljajäänute hääled - ja see on kõige määramatum koht," leidis Toots.

"Kõige suurem üllatus eile ja täna välja tulnud asjades oli see, et Helmel on väga väiksed arvud taga. Eks see oli ka nii, et Rahvaliidust pudenes inimesi laiali mitmele poole. Osad läksid sotsidesse ja tehti liiga rutakaid järeldusi sellest, et EKRE on kasvanud välja Rahvaliidust ja Rahvaliit on kohalikes omavalitsustes tugev. Need ajad on kõvasti muutunud," sõnas TLÜ professor.

Toots tõdes, et jääb määramatuks, kui paljud erakonnatud valimiskogu liikmed EKREt toetavad. "Seda ei saa me tõenäoliselt kunagi teada."

Toots ei arva, et parteiline truudus oleks tugev nende seas, kes kandideerisid omavalitsuste valimistel mõne erakonna nimekirjas, kuid erakonda ei kuulu.

"Marina Kaljurand on näide sellest, et kui sa ikkagi ei ole partei oma inimene, partei liige ja pikemat aega partei liige, siis on käitumislojaalsus oluliselt väiksem ja see võib olla ka olematu. Siin hakkavad mängima isiklikud sümpaatiad ja antipaatiad või mingid kohaliku poliitika tuuled. Siin võib pilt olla väga kirju, aga ma ei usu, et see, et inimene ühel hetkel on kandideerinud parteinimekirjas, paneks teda kuidagi kuulekamalt hääletama," selgitas TLÜ professor.

Eile selgusid kõik 234 omavalitsuste esindajat, kes lähevad 24. septembril presidenti valima.

Valimiskogu liikmetest 106 ei kuulu erakonda. Reformierakonda kuulub 68, Keskerakond 55, Sotsiaaldemokraatlikku erakond 42, Isamaa ja Res Publica Liitu 38, EKREsse 15, Vabaerakonda 9 valimiskogu liiget. Rahva Ühtsuse Erakonda ja Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogusse üks kohaliku omavalitsuse esindaja.