Lahendame "tulevastel kuudel". EL-i liidrite lubadus rände, terrorismi ja majandusliku ebakindluse küsimustes
Reedel Bratislavas toimunud tippkohtumisel kinnitasid 27 EL-i riiki, et katsuvad tagada liidu edukuse Brexitile vaatamata. Eesti rõhutatud avatud majanduspoliitika tähtsuse küsimust ei jagandu läbinähtavalt kõik riigid.
Slovakkia pealinna kohal kõrguvast keskaegses kindluses toimunud nõupidamiselt väljunud EL-i riigijuhid tõotasid pühalikult igasugused vastastikkused tüliõunad lahendada.
Analüüsides EL-i praegust Brexiti järgset seisukorda teatasid riigi ja valitsusjuhid „kindlast otsusest saavutada 27-liikmelise EL-i edukus“.
„Meie ees seisab palju ühiseid väljakutseid. Kontrolli tajutava puudumise pärast muret tundvad inimesed ning rände, terrorismi, majandusliku ja sotsiaalse ebakindlusega seotud hirmud. Vajadus on lahendada need küsimused prioriteedina lähematel kuudel,“ seisab Delfi käsutuses olevas ahjusoojad kohtumise järgses pressiteates.
„Oleme kindlast otsustanud leida lahenduse ka küsimustele, milles oleme eriarvamusel,“ tõotatakse seal pühalikult.
Konkreetsemate teemade juures aga ollakse küsimuste ravimeetodite osas napisõnalisemad.
Näiteks lubatakse „mitte iialgi enam“ lasta tekkida möödunud aastal kogetud kontrollimatut rändevoogu ning tagada täielik EL-i piiride kaitse. Kuid selle all nimetatakse praegu ainult kaks meetodit, milleks on Türgi ja Lääne Balkani riikide lepete ja toetustega jätkaine ning Bulgaaria-Türgi piiri kaitse tõhustamine. Teada on aga, et suur rändevoog tuleb praegu Euroopasse Vahemere lõunakaldalt, Liibüast, mida pressiteates ei käsitleta.
Majandusliku ja sotsiaalse arengu saavutamise juures on näiteks Eesti soovitud jõuline USA-ga plaanitava ja teiste vabakaubanduslepetega edasiminek liidrite sõnastuses palju pehmemaks muutnud. Öeldakse, et „oktoobri ülemkogu tuleks arutada, kuidas tagada jõuline kaubanduspoliitika, mis lõikab kasu avatud turgudest, kuid võtaks arvesse kodanike muresid“. See mitmeosaline lubadus paneb ühte lausesse praegu teadaolevad vastuseisud riikide vahel ega lahenda midagi.
Digivaldkonna arendamist lubatakse natuke entusiastlikumalt.
Pikalt käsitletakse ka terrorismivastast võitlust ja sisejulgeolekut, kuid tähtsuselt alles viimasena, mis näitab, et selles osas valitses liikmesriikide vahel ehk kõige enam üksmeelt ja vaidlusi oli vähem.
