Nelja riigi valitsusjuhtide nimel allkirjastatud dokument räägib soovist tugevdada just liikmesriikide rolli EL-i juhtimises. Samuti leitakse seal, et igasugune EL-i siseste pisemate riikide gruppide täiendav integreerimine on paha.

„Integratsioon väiksemates liikmesriikide gruppidesntoob kaasa vaid EL-i nõrgenemise nii sisemiselt kui ka maailma areenil. Sel põhjusel rõhutavad Visegradi riigid, et Euroopa integratsioon on ühine projekt ning peab haarama kõiki liikmesriike,“ öeldakse avalduses.

Kui seda mõtet täht-tähelt lugeda, siis kirtsutavad nende riikide juhid muuhulgas silma kasvõi eurotsooni riikide edasisele lähenemisele, mida on peetud peale finants- ja võlakriisi vältimatuks. Või siis on see kaval tee eurot mittekasutavatel Poolal, Ungaril ja Tšehhil soovida hakata sekkuma eurotsooni otsuste langetamisesse.

Nimetatud riigid võtsid oma avalduses ka seisukoha rändeküsimustes, mis tulevad tõenäoliselt Bratislavas arutusele ust päeva teises pooles.
„Rändepoliitikas on esmatähtis peatada ebaseaduslike migrantide vool ja garanteerida EL-i, liikmesriikide ja kodanike julgeolek,“ teatasid Visegradi riigid. Nende hinnangul on ses suhtes kõige efektiivsel tee nii EL-i enda kui ka rändeteedele jäävate kolmandate riikide piiride kaitsmine.

Mis puudutab juba EL-i saabunud inimesi, siis ei jätnud Visegradi riigid arvamata, kuidas nendega tegelemine peaks käima. „Migratsioonipoliitika peaks põhinema „paindliku solidaarsuse“ printsiibil. Selline kontseptsioon peaks laskma liikmesriikidel otsustada, kuidas nad sellesse panustavad, võttes arvesse oma kogemusi ja võimalusi. Enamgi veel, igasugune jagamismehhanism peaks olema vabatahtlik,“ märkisid Visegradi riikide valitsusjuhid.