"Olen väikese maakooli kehalise kasvatuse õpetaja ja meie lapsed liiguvad palju. Kuid ise peab kogu aeg nende juures olema-vaatama, kiitma, innustama ja ka kindlasti korda tagama. Ei toimi see, kui ütled, et minge tehke. Mugavust on tänapäeva laste juures kindlasti palju. Koolis olles on noortel telefonivaba aeg (kui ainetunnis vaja, siis ikka kasutavad). Enne seda vastuvõetud otsust oli nii, et vahetunnis oli nina kogu aeg ekraanil ja ei suheldud ega liigutud. Nüüd suhtlevad, mängivad hüppemänge, kabet, malet jne. Joosta me majas-koridorides ei luba, pole eriti turvaline. Võimalik on aga minna õue ka vahetunnil ja seda ka kasutatakse. Meil on palju erinevaid huviringe, spordiringid on populaarsed. Liikuma peab kindlasti juba väiksemates klassides suunama, siis muutub harjumuseks ja edaspidi teevadki ise," kirjeldas ühe väiksema maakooli kehalise kasvatuse õpetaja Delfile.

"Kõik saab alguse kodust ja lastetoast! Eeskuju kasvatab! Kui vanemad väärtustavad tervislikke eluviise ja sealhulgas toitumist, teevad seda ka lapsed. Samuti saavad lapsed kodust kaasa väärtushinnangud ja suhtumise teistesse inimestesse. Koolis saab muidugi pisut suunata, kuid...alustame lapsevanematest, suuname rohkem kampaaniaid ja selgitustööd neile. Noored vanemad ei saa tihti endagagi hakkama, lastest rääkimata! Pere roll on hindamatu," selgitas 39-aastase staažiga kehalise kasvatuse õpetaja Delfile, millest noorte liikumine tegelikult alguse saab.