Schenkkani sõnul peetakse Moskvat seal veel suuremaks ohuks kui varem. „Venemaa pole küll märku andnud, et ta midagi sellist teha kavatseks. Ent Kasahstanil on Venemaaga hiiglapikk piir, mida pole võimalik kaitsta, ja väga suur vene vähemus, kes elab peaaegu ainult piirialadel,“ selgitas ta. „Seega tekitab Venemaa jutt kaasmaalaste kaitsmisest neis väga suurt hirmu.“

Ukraina kriis on Kesk-Aasia poliitikat oluliselt mõjutanud, märkis Schenkkan. „Kogu regioonis arvatakse nüüd, et Venemaa käitumine on ennustamatu ja keegi ei tea, mida nad järgmiseks teevad või keda ründavad. Ukraina kriis üllatas kõiki.“

Kesk-Aasia asjatundja sõnul ei saa kindlasti pidada Kasahstani ega ka teisi riike regioonis Venemaa satelliitiks. „Kasahstan kuulub Euraasia Majandusliitu ja riigipea Nursultan Nazarbajevit on peetud Putinile isiklikult kõige lähedasemaks. Ometi peab Kasahstan Venemaaga lahendama palju keerukaid kaubandus- ja piiriprobleeme ning ka selle, kuidas tasakaalustada vene vähemuse ja rahvuslikumat poliitikat nõudvate kasahhide soove.“