"Teda ei saa ju kannustada mitte miski muu, kui solvatud naise kättemaksuhimu. Soov sambad endale kaela tõmmata, et ka Siim Kallas ei saaks midagi. Või on ta siiski kellegi poolt manipuleeritud ja sunnitud? Igal juhul on taoline otsustamatus ja mõjutatavus isikuomadus, mis näitab, et ta ei kanna kõrget ametit kuidagi välja," kirjutas Helme.

"Kas tema meeskond tõesti usub, et tal on valimiskogus kandepinda? Omavalitsuste juhid on erakordselt maalähedased ja kalkuleerivad, neid ei huvita telliskiviseltsilikud pieteedid naispresidendist ja mitte-eestlasest. Nad annavad oma hääle palju praktilisematel kaalutlustel. Miks nad peaks toetama inimest, kes oma kandideerimisega paneb punkti mitte ainult oma poliitikukarjäärile, vaid karjäärile riigiametites üldse? Kui ta kandideerib, on ta lõpetatud. Kaastunde kapital? See võib korda minna meediale ja keskealisele, kõrgema haridusega avalikus sektoris töötavale naisterahvale ehk Kaljuranna tüüptoetajale, aga valimiskogus ei kõiguta see küll kedagi," lisas Helme.

"Julgen ennustada, et kui Kaljurand tõesti kandideerib, siis on ta esimese vooru kõige kehvema häältesaagi saaja. Kas tal isu täis ei ole juba peksa saamisest? Kas ta tõesti tahab lõpetada oma karjääri sellise nokaudiga, olles eelnevalt võtnud vastu kõik, mida reformierakonna küünikutel talle laduda on?"

"Ärge saage must valesti aru, ma ei vala ühtegi pisarat, ei siirast ega võltsi Kaljuranna raske elu pärast. Meie erakond vaatab rahulolust podisedes pealt, kuidas reformerid omavahel kõride kallal on ja selge on see, et Mardi seis ainult paraneb, kui Kaljurand kandideerib. Ma lihtsalt vaatan ja imestan, et kuidas inimestel ei ole niipalju enesevalitsust, perspektiivitunnet ja tarkust, et vaadata mitte päevade või isegi kuude kaupa, vaid aastate kaupa oma poliitilist karjääri planeerides. Kui see ei ole pime kättemaks, siis on see kellegi poolt antud ülesanne. Mõlemad variandid kinnitavad veelkord, et ta on sobimatu sellesse ametisse," leidis Helme.