Välisminister Kaljurand rõhutas kohtumise Türgi arutelul vajadust jätkata Türgiga dialoogi ning Türgi vajalikkust pidada kinni rahvusvahelistest kohustustest ja seadustest ning tagada sõltumatu ning erapooletu õigusemõistmine. „Türgi on avatud dialoogile ning teemasid arutamiseks jagub,“ ütles Kaljurand. „Türgi on oluline partner ka rändekriisis, terrorismivastases võitluses ning julgeolekualases koostöös,“ lisas ta.

Ministrid mõistsid üksmeelselt hukka ka sõjalise riigipöörde katse ja väljendasid solidaarsust türgi rahvaga. Euroopa Liidu kõrge esindaja ja liikmesriigid tänasid Eestit aktiivse koostöö eest Türgiga Euroopa Nõukogu eesistujana. Lisaks väljendasid ministrid arutelule järgnenud kohtumisel Türgi Euroopa Liidu asjade ministri Ömer Çelikiga soovi koostöö jätkumiseks kõigis senistes koostöövaldkondades.

Minski lepete rakendamisest ja edasistest tegevustest rääkides tõi Kaljurand välja, et arvestades intensiivse sõjategevuse jätkumist Ida-Ukrainas ning Venemaa provokatsioone seoses Krimmiga, tuleb kindlasti jätkata ühtset Venemaa-suunalist poliitikat. „Poliitikat Venemaa suhtes saab eelkõige mõjutada Venemaa tegevus ning Minski lepete elluviimine, mis taastaks Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse,“ ütles Kaljurand. Lisaks avaldasid ministrid üksmeelset toetust Normandia protsessile, rõhutasid julgeoleku tähtsust ja arutasid Euroopa Liidu võimalusi toetada Ukrainat reformide läbiviimisel.

Peale selle arutasid ministrid Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika globaalstrateegia rakendamist. Koos ELi kandidaatriikidega arutati Bratislavas ka terrorismivastast võitlust ning radikaliseerumise ennetamise võimalusi. Välisminister Kaljuranna hinnangul on oluline toetada terrorismivastase tegevuse jätkamist ning tihedat koostööd ja infovahetust nii Türgi kui Lääne-Balkani riikidega.

Täna osales välisminister Marina Kaljurand ka Bratislavas Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel kuue idapartnerlusriigi välisministriga, kellega räägiti edaspidisest koostööst, piirkonna julgeolekust ning reformide jätkamisest. Kohtumisel tõdeti, et idapartnerluspoliitika on ja jääb Euroopa Liidu prioriteediks.

Kaljurand rääkis kohtumisel, et pingutused regiooni julgeoleku, stabiilsuse ja heaolu tugevdamiseks on hädavajalikud. Ta tõi välja, et oluline roll on ka ELi strateegilisel kommunikatsioonil, mille abil tõsta Euroopa Liidu nähtavust regioonis ning selgitada Euroopa Liidu toimimist. Viisavabadusest rääkides rõhutas Kaljurand, et lubaduste täitmine on Euroopa Liidu usaldusväärsuse küsimus. Samuti on oluline senised poliitilised otsused ellu viia ja idapartneritega sõlmitud lepingud täies mahus rakendada.

Välisminister Kaljurand pidas positiivseks Armeenia ja Aserbaidžaani suurenevat huvi Euroopa Liidu ja sealhulgas ka majanduskoostöö vastu. Edasiste suhete areng Valgevenega sõltub suuresti Valgevenest ja eelseisvatest parlamendivalimistest. „Suhteid idapartneritega tuleb arendada arvestades iga konkreetse riigi panust, huvisid ja arenguid," ütles Kaljurand.