"Me arutasime seda, millised võiksid olla lahendused sellele konkreetsele miinusele. Ettepanekud teeb haigekassa juhatus nõukogule juba 14. septembril. Nagu juba varasemalt teada, siis 22. septembril tuleb minister Jevgeni Ossinovski nendega ka valitsuse ette," ütles Rõivas.

Kohtumisel arutati lühiajalise defitsiidi probleemi lahendamise kõrval ka eelarve jätkusuutlikkuse tagamist. Rõivase sõnul tuleks vältida planeerimisvigu ja nõukogu struktuuri reformida, et vastutus oleks selgem. "Ma olen jätkuvalt seda meelt, et haigekassa nõukogus peab olema esindatud nii tööandjad kui ametiühingud, ja on täiesti okei lahendus see, et on kõigil võrdne esindatus. Küsimus on lihtsalt selles, et kui suur see nõukogu peab olema. 15 inimest minu hinnangul on selgelt liiga palju. Töötukassa mudel, kus on 2+2+2, on töötanud märksa efektiivsemalt. Seal on see vastutus paremini paigas ja nõukogu on ka juhatusele selgemaks partneriks," selgitas Rõivas.

"Arutasime ka seda, et oleks võib-olla mõistlik väga hoolikalt üle vaadata need eelarve planeerimise põhimõtted. Kui riigieelarvet planeeritakse, siis selleks on prognooside tegemiseks eraldi rahandusministeeriumi osakond, kes ei saa korraldusi rahandusministrilt. Ehk siis nad on sõltumatud oma prognoosi koostamisel," tõi Rõivas näite, lisades, et prognoosi ei ole võimalik poliitiliselt vaidlustada.

Rõivas ei välistanud tulevikus haigekassale ka lisaraha andmist, kuid rõhutas, et raha tuleks kokku hoida sealt, kus see on võimalik. Ühe näitena tõi ta tühivisiitide vähendamist. "Lisaraha on alati kõige lihtsam lahendus haigekassa jaoks ja kõige valusam lahendus maksumaksja jaoks. Alati tuleb vaadata otsa ka nendele kohtadele, kus seda raha saab tõhusamalt kulutada."

Peaministri sõnul on oluline ka haiglate võrgustumine. "See, et tervishoiuteenuseid oleks jätkuvalt võimalik pakkuda kõikides maakonnakeskustes, aga teha seda niimoodi, et vastutuse võtavad suured kompetentsikeskused ja tõesti tagavad selle, et igal pool oleks arstid olemas.

Lisaks pakkus Rõivas välja konkurentsi suurendamist eratervishoiuasutustele suuremate võimaluste andmisega ja tervishoiuteenuste eksporti, mille kasumiga Eesti inimesi ravida.

Peaministrile tundub, et haigekassa puhul on juhatuse või nõukogu tasemel prognoosiga vaieldud, mistõttu on see hiljem valeks muutunud. "Kui ikka miljardit eurot igal aastal kulutatakse, siis peab olema selge, kes vastutab selle eest, et prognoos on täpne. Prognoosi koostaja peab olema eelistatult sõltumatu juhatusest ja nõukogust. Temalt on siis ka selge vastutus. Peab olema ka selge vastutus selle üle, et kui ikkagi eelarve on ette antud, siis sellest tuleb kinni pidada. Juhatus vastutab selle eest, loomulikult ka nõukogu, aga nõukogu peab lähtuma nendest asjadest, mida juhatus ette paneb. Esimest vastutust ma näeks selles küsimuses ikkagi juhatusel, et nad peavad tulema ettepanekutega, mis aitavad eelarvest kinni pidada ja siis on võimalik ka nõukogul seda teha."

Rõivas ütles, et peaministri võimuses ei ole otsustada haigekassa juhatuse esimehe Tanel Rossi ametist vabastamise üle seoses haigekassa suure miinusega. "Juhatuse liikmete nimetamine on nõukogu pädevuses."