Masside kollektiivne alateadvus ilmselgelt tajub ning väljendab teadmist, et Eesti vajab uueks ametiajaks ühiskonda reaalselt ühendavat presidenti. Presidenti, kes on orienteeritud lahendustele, oskab tänu pikaaegsele ja erakordselt edukale diplomaadikarjäärile leida kompromisse ja ühisosa, suudab tulemuslikult suhelda eri arvamusel olevate gruppidega.

Me väärime presidenti, kes kõnetab arvukat muukeelset elanikkonda ning märkab ja on eestkõneleja neilegi, kes oma õiguste eest kõvahäälselt lärmates ei võitle. Peensusteni kursisolek nii välis- kui ka julgeolekupoliitika detailidega on aga presidendi ametis rohkem kui kuldaväärt boonus. Marina oleks masse ühendav eeskuju, keda usaldada, kellest pidada lugu, kelle üle tunda uhkust, ning keda tõenäoliselt isegi armastada.

Loe pikemalt Äripäevast.