Palo: tuhatkonnale halli passi omanikule tasuks tõsiselt kaaluda Eesti kodakondsuse andmist
"Need inimesed on teretulnud taotlema Eesti Vabariigi kodakondsust. Kaotasime ära ooteaja kodakondsuseksami tegemiseks: uksed on lahti," sõnas siseminister Hanno Pevkur tänasel valitsuse pressikonverentsil.
Kultuuriminister Indrek Saar meenutas, et hõlpsam kodakondsuse saamine on eelmise koalitsiooni (Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond) töö vili. Suurima muudatusena tõi Saar välja nn kodakondsuse taastootmise, tänu millele on saanud Eesti kodakondsuse 743 kuni 15-aastast Eesti last, kelle vanematel on määratlemata kodakondsus.
Sotsiaaldemokraadist riigikogulane Urve Palo kirjutas sotsiaalmeedias, et Eesti taasiseseisvumise 25. aastapäeva eel ja värske uudise valguses, et Eesti hallipassiomanikud, kes on sündinud pärast 1992. aasta veebruari, ei pääse enam viisavabalt Venemaale, tasuks tõsiselt kaaluda neile noortele Eesti kodakondsuse andmist.
"Eesti riik on ükskord juba neile kodakondsust ilma nõueteta võimaldanud, kui nad veel 15 aastat vanad ei olnud. Toona nende vanemad paraku otsustasid teisiti," kirjutas Palo.
"Need tuhatkond noort inimest on sündinud ja kasvanud vabas Eestis, käinud siin koolis ning kogu oma elu elanud Eestis. Nad on meie inimesed. Mida oleks meil kaotada, andes neile Eesti kodakondsuse täiendavaid eksameid nõudmata? Mitte midagi! Küll aga võidaksime terve põlvkonna Eesti kodanikke," kirjeldas riigikogulane.
Palo tõi välja, et kodanikuks olemise ja ühise riigiidentiteedi vahel on tugev seos. "Kõikidest vene emakeelega kodanikest peab ennast eesti rahva hulka kuuluvaks tervelt 80 protsenti. Siin sündinud ja vabas Eestis koolis käinud noortele inimestele kodakondsuse andmine ilma täiendavaid eksameid nõudmata, oleks selge sõnum, et siin sündinud ja elavad inimesed on omad. Just nõnda inimesi liites ja mitte lahutades, ehitame ühtset ja tugevat Eesti Vabariiki," sõnas Palo.
Homme kogunetakse arutelule
Siseminister Hanno Pevkur kinnitas tänasel valitsuse pressikonverentsil, et reedel asutakse arutama, mida saab Eesti omalt poolt ära teha, et lahendada olukorda seoses halli passi omanikele mõeldud ukaasi rakendamisega Venemaal.
Muudatus puudutab suurusjärgus 1000 inimest, kellest osa ei pruugi Eestis hetkel ollagi.
"Meil on üsnagi palju määramatust," ütles Pevkur kommenteerides olukorda hall passi omanikele kehtivate muudatuste osas, ja lisas, et näiteks Vene piirivalvelt ei ole ametlikku kommentaari muudatuste kohta veel tulnud.
Venemaa asus augustis rakendama 2008. aastast pärit ukaasi, mis jätab noored täisealised pärast 6. veebruari 1992. sündinud halli passi omanikud viisavabast riiki sisenemise õigusest ilma.
Seni on Eestis ja Lätis elavad alla 24-aastased halli passi omanikud saanud viisavabalt Venemaale minna, 10. augustil aga noort lätlast enam viisata Venemaale ei lubatud. Ehkki algul sellele otsusele ametlikku kinnitust ei antud, on Venemaa saatkond Lätis seda eile kinnitanud.
Vene saatkond teatas, et kodakondsuseta isikute sisenemine Vene Föderatsiooni määratletakse 2008. aasta 17. juunist pärit ukaasiga nr 977, kirjutab venekeelne Delfi.
Ukaas sätestab järgmist:
Kodakondsuseta isikud, kes olid Nõukogude Liidu kodanikud ja elavad Läti Vabariigi ja Eesti Vabariigi territooriumil saavad Vene Föderatsiooni siseneda Lätis või Eestis välja antud kodakondsuseta isiku passi alusel. Samuti saavad seda teha nimetatud isikute alaealised lapsed.
Õigus viisavabaks Vene Föderatsiooni sisenemiseks on mittekodanikel, kes on sündinud enne 6. veebruari 1992 (mil jõustus Venemaa kodakondsusseadus).
Neil Eesti ja Läti mittekodanikel, kes on sündinud pärast 6.veebruari 1992, on õigus viisavabalt riiki siseneda kuni 18-aastaseks saamiseni, kui üks nende vanematest oli nende sünnihetkel mittekodanik (ja sündinud enne 6. veebruari 1992).
