1. Milline edu saadab kodumaiseid youtubereid?

Iga minut laetakse maailma ühesse suurimasse sotsiaalmeediakanalisse ligi 300 tunni jagu videosid. Viimasel aastal on püünele tõusnud ka järjest rohkem kodumaiseid youtubereid, kelle nimed ei ütle arvatavasti keskmisele eestlasele midagi. Ometi vaadatakse nende videosid kümneid tuhandeid kordi ja nende tellijate arv aina tõuseb. Sensor uuris lähemalt, kes need noored on ja miks nii edukaks on saanud.

2. Üliohtlikud ja ebaseaduslikud kiirendusvõistlused

Igas suuremas linnas kogunevad autohuvilised parklates, põletavad rehve, driftivad ringteel ja käivad pimedatel maanteedel kiirendamas. Pealtvaatajad seisavad täisvõimsusel kiirendavast masinast vahel vaid meetrikese kaugusel. Kas tegu on lihtsalt vastutustundetute liiklushuligaanidega, kes teadlikult ja tahtlikult tekitavad ohtlikke olukordi ning koormavad politseid, või on selle kõige taga veel midagi? Loole lisas kibeda maigu tõik, et vaevu kaks kuud pärast ilmumist kaldus saate peakangelase BMW Tallinna-Narva maanteel Aseri vallas vastassuunda ja põrkas kokku liinibussiga. Kolm autos viibinud noort hukkusid.

3. Parkivate autode rägastik takistab päästjate tööd

Magalates pargitakse autod tihti sinna, kuhu mahub, mõtlemata sellele, et läbi mahuks ka tuletõrje või kiirabi. Nii on päästjad ainuüksi ühes Mustamäe hoovis juba kordi pidanud takistuse tõttu auto maha jätma ja jalgsi edasi liikuma. Sensor veetis päeva päästeteenistusega, et kitsast situatsiooni lähedalt näha.

4. Naiste võitlussport

Kui veel viis aastat tagasi oli sportliku vabavõitluse ja maasvõitluse trennides naine pigem erand, siis praeguseks on see pilt muutunud: üha rohkem naisi tahab tegeleda võitlemisega. Sensoris räägivad kolm naist sellest, milliseid väljakutseid ebanaiselikult karm sport neile esitab.

5. Eesti üksildaseim paik

Haldusreform kogub tuure ja tõmbekeskustele mängimisega tõugatakse kaugemad kohad veelgi kaugemale. Sensor peilis välja Eesti üksildasima koha ja leidis selle Peipsi järve äärest. Jätsime kõrvale saared, väikekülad ja looduskaitsealade keskmed, ning valituks osutus 47 elanikuga Meerapalu küla, mille loo jutustasid Sensorile elupõlised kalurid, juba aastakümneid tühjaks jäänud koolimajas elav endine õpetaja ning viimased Meerapalu lapsed.