„Turg on elu ilming. Elu säravaimad ilmingud esinevad selle kondensaadis: teatud punktides, teatud joontes, teatud ruumi ja aja formatsioonides,“ tsiteerib Moscow Times Vaino artiklit.

„Ei ole võimalik tõestada, see tähendab loogiliselt põhjendada, et maailm, millega me harjunud oleme – maailm mida me tunneme nägemise, kuulmise ja kompamise kaudu – on olemas tegelikkuses, mitte ainult meie ettekujutuses,“ öeldakse Vaino artiklis „Tuleviku kapitaliseerimine“, mis avaldati 2012. aastal ajakirjas Voprossõ Ekonomiki i Prava.

Keerulisi termineid, skeeme ja graafikuid täis artikkel tutvustab „nooskoopi“, Venemaal viis aastat tagasi välja töötatud seadet, mis võimaldab „uurida inimkonna kollektiivset teadvust“ ja „registreerida muu hulgas nähtamatut“. Seade koosneb nähtavasti „ruumiskannerite“ võrgustikust, mis on mõeldud jälgima ja registreerima muutusi „biosfääris“.

Üks artiklis avaldatud graafikutest

Kunagise Eesti NSV kompartei juhi Karl Vaino pojapoeg Anton Vaino avaldas Voprossõ Ekonomiki i Pravas mitmeid artikleid majanduse kohta, kui oli valitsusaparaadi juht 2011. aasta detsembrist kuni 2012. aasta maini, teatas ajaleht Kommersant. 2013. aastal sai Vaino teadete kohaselt majandusalase teaduskraadi, mis osaliselt põhines neil artiklitel.

Vaino puhul ei ole tormi meedias esile kutsunud teadustöö plagieerimine, nagu tihti ametnike puhul ette tuleb. Vaino puhul on see artikli teemavalik.

Artiklil „nooskoobist“ – kes iganes selle kirjutas – pole mingit pistmist teadusega, väidab Moskva majanduskõrgkooli filosoofiaprofessor Kirill Martõnov. „Pole isegi selge, millisesse teadmiste valdkonda me võime selle asetada. Põhimõtteliselt on see mõttetus. Vene keele mõttes tähendavad selles olevad sõnad midagi, aga teaduse mõttes ei tähenda,“ ütles Martõnov Moscow Timesile.

Lisaks sellele puuduvad artiklil mitmed teadustöö formaalsed tunnused: näiteks sidusus, seosed muude töödega ning allikatel põhinevad faktid. „Selle asemel kasutab artikkel poolmüstilisi mõisteid ja fakte, mida ei saa kinnitada ega tõestada,“ lausus filosoofiaprofessor. „Näiteks öeldakse, et nooskoobil on 50 patenti, kuid ei viidata ühelegi neist.“

Vaino on selle artikli, nagu ka teiste samal teemal kirjutiste kaasautor koos A. Kobjakiniga, kes on ilmselt teine Kremli bürokraat Anton Kobjakin.

Martõnovi sõnul on Vaino artikkel osa trendist nimega „aborigeenne teadus“. „Aborigeenses teaduses imiteerivad inimesed teadustegevust, kasutades platvorme, millel pole midagi tegemist rahvusvahelise teadusega, kuid on sobivad nende eesmärkide saavutamiseks,“ ütles Martõnov.

BBC venekeelne teenistus pöördus esmaspäeval ühe Vaino kaasautori Viktor Sarajevi poole ja küsis nooskoobi kohta.

„[Isaac] Newton leiutas teleskoobi, [Antonie van] Leeuwenhoek leiutas mikroskoobi ja meie leiutasime nooskoobi – materiaalse interneti seadme, mis skaneerib läbikäimist inimeste, asjade ja raha vahel,“ teatas Sarajev BBC-le. Muid üksikasju keeldus Sarajev nooskoobi kohta avaldamast.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid