Tegemist on Erdoğani esimese visiidiga Venemaale pärast kriisi, mis algas Vene ründelennuki Su-24 allatulistamisest Türgi hävitaja F-16 poolt 2015. aasta 24. novembril.

Nüüd näib aga kriis olevat lõppenud ning presidentide vahel valitseb suur sõprus ja vendlus.

Erdoğan tänas 5. augustil Kasahstani presidenti Nursultan Nazarbajevit, kes talle esimesena pärast putšikatset toetust avaldas, toetuse eest ka kriisi lahendamisel Venemaaga, kirjutab Türgi väljaanne Hürriyet Daily News.

Erdoğani pressiesindaja İbrahim Kalıni sõnul mängisid kriisi lahendamises väga tähtsat rolli ärimees Cavit Çağlar ja Nazarbajev, „kes näitas üles suurt sõprust Türgiga“. Samuti aitas Kalıni sõnul kaasa kindralstaabi ülema, kindral Hulusi Akari „patriootiline algatus“, hoolimata sellest, et see pole tema valdkond.

Hürriyet Daily News teatab, et diplomaatiliste ja julgeolekuallikate andmetel nägi Türgi-Vene kriisi lõpetanud saladiplomaatia välja järgmine.

Aprilli lõpus ütles Akar Erdoğanile, et võib olla olemas kanal, mida võidaks kasutada kriisi lahendamiseks. Ta ütles Erdoğanile, et tekstiiliinvestor Cavit Çağlaril on äri Venemaal Dagestani vabariigis. Çağlar oli poliitikas 1990. aastatel, töötades Süleyman Demireli valitsuse riigiministrina, ning tunneb nendest aegadest hästi Dagestani presidenti Ramazan Abdulatipovit. Abdulatipovil oli ligipääs Putinile viimase nõuniku Juri Ušakovi kaudu. Kui Çağlar oli minister, oli Akar tollase kindralstaabi ülema kabinetiülem ja nad on sellest ajast head tuttavad. Çağlar on riigile ministri ja ärimehena ennegi kasulik olnud, rääkis Akar Erdoğanile. Akar ütles kohtumisel, kus viibis ka Kalın, Erdoğanile, et Çağlaril oli 2000. aastatel finantsprobleeme ja ta seisis sellega seoses silmitsi kohtuga, kuid riiklikes operatsioonides on ta usaldusväärne. Pärast kohtumist Çağlari ja Akariga Istanbulis 30. aprillil andis Erdoğan operatsiooniks rohelise tule. Erdoğani poolt Türgi kontaktisikuks suhetes Venemaa esindaja Ušakoviga nimetatud Kalın alustas Erdoğani Putinile saadetava kirja koostamist. Çağlari ja Abdulatipovi kaudu toimus süstikdiplomaatia Ankara ja Moskva vahel, mille käigus toimetati kirja sisu ja vormi paljudel kordadel mais ja juuni alguses.

22. juunil teatas Kasahstani suursaadik Ankaras Žanseit Tuimebajev Kalınile, et Nazarbajev kohtus Peterburis Putiniga ja teatas, et Putin on valmis kirja vastu võtma. Erdoğan tahtis suhete normaliseerimist, kuid ei olnud valmis kasutama sõnu „vabandus“ või „kompensatsioon“.

23. juunil teatas Tuimebajev Kalınile, et Nazarbajev saabus Usbekistani pealinna Taškenti Shanghai koostööorganisatsiooni tippkohtumisele ning kohtub hommikul Putiniga enne tippkohtumise lõppemist kell 13. Kui kiri selleks ajaks kohale jõuab, võib see aidata kriisi lõpetada.

Kalın koostas uue kirja mustandi ning koostöös vene keele tõlkijate ja Kasahstani saatkonna töötajatega leiti venekeelne sõna „извините“, mis tundus vabanduseks sobivat.

Erdoğan kirjutas kirjale alla ning Kalıni lennuk startis Ankarast 24. juunil kell 3 öösel. Peatus tehti Istanbulis, kust võeti peale Çağlar, tema nõunik ja vene keele tõlk. Gruusia, Aserbaidžaani ja Türkmenistani õhuruumi sisenemise luba saadi tänu lennuki pardal olnud WiFi-le WhattsAppi kaudu vaid lühikest aega ette. Usbekistani õhuruum oli aga tippkohtumise tõttu suletud. Nazarbajev andis türklaste käsutusse Kasahstani presidendi helikopteri, mis ootas Usbekistani piiri lähedal Šimkentis, kuid Türkmenistani kohal tiirelnud lennukil hakkas kütus lõppema. Nazarbajev pöördus siis Usbekistani presidendi Islam Karimovi poole ja palus oma „Türgi külalistele“ eriluba, mille Karimov ka andis.

Lennuk, mille pardal olid Kalın ja Çağlar, maandus Taškendis kella 12.15 ajal. Nazarbajev ootas neid ja viis ülakorrusele koosolekuteruumi. Nazarbajev küsis kirja venekeelse variandi, luges selle läbi ja ütles, et see on hea. Alles siis said türklased teada, et Putin ja tema delegatsioon on kõrvaltoas. Nazarbajev kutsus Ušakovi, ütles talle, et kiri on vastuvõetav ning teatas kõigile kohalviibinuile, et tema poolt on nüüd kõik.

Pärast kirja Putinile viimist naasis Ušakov varsti türklaste juurde ja ütles, et Putin kiitis selle heaks. Kalın ja Ušakov leppisid kokku, et 27. juunil tehakse Moskvas avaldus. Venelased pidasid oma lubadust ja avaldus tehti.