VTA usaldas ohtliku toidulisandi etiketil olevat infot: koostisosade hulgas ei olnud väävelühendit mainitud
Tänane Eesti Päevaleht kirjutab, et Eestis ametlikult müüdav Cellfoodi toidulisand sisaldab ohtlikku väävelühendit. Kuna veterinaar- ja toiduamet (VTA) teeb koostisosade põhjalikku kontrolli valikuliselt, usaldati toote etiketil olevat infot, kus ei olnud koostisosade seas väävelühendit mainitud.
Cellfoodi toidulisandis sisalduva ohtliku väävelhappe näite najal osutatakse aga suuremale probleemile Eestis. Nimelt registreeritakse igal aastal kuni tuhat uut Eesti turule saabuvat toidulisandit, mille kõigi täpsemat koostist laborites ei kontrollita. Usaldatakse tootjaid ja turustajaid ning täiendavat kontrollid tehakse kahtluse puhul. Ka Cellfoodi näitel usaldati etiketil olevat informatsiooni, kus ei olnud märgetki väävelühendist.
Nõudetelevastavust kontrollib VTA
Seaduse järgi tuleb toidulisandi turuletoomisest VTA-d teavitada. Nimelt kontrollib kõigi toidulisandite nõuetelevastavust VTA. "Selge on see, et turul ei tohi olla mittenõuetekohast toitu. Ka toidulisand loetakse toiduks," selgitas veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda.
Teavitamisprotsess näeb välja järgmiselt: toidulisandi turule viija esitab dokumendid, kus annab VTA-le infot koostisosadest ja toidumärgistamisest. Teavitamisel tuleb märkida kõik toiduvalmistamisel kasutatavad koostisosad, mille põhjal antakse esialgne hinnang. "Juhul kui tuvastatakse mittevastavusi, viime läbi täiendava kontrolli ning vajadusel eemaldame toote turult," sõnas Kalda.
Kontroll on valikuline
Kontroll on riskipõhine ning koosneb suunatud kontrollist ja vihjetele reageerimisest. "Kontrollimise fookuses on uute turustajate tooted, tooted mis on suunatud lastele või eakatele. Toidulisandi puhul kontrollitakse eelkõige märgistuse vastavust nõuetele. Toidulisandi märgistamist hinnatakse ettevõtte kontrollide käigus. Lisaks tehakse suunatud kontrolli, mis tähendab toidus mittelubatud ainete kontrollimist," kirjeldas Kalda.
Eesti Päevalehe loos on välja toodud, et Cellfoodi aine koostisosades teavitamisel ei tekkinud VTA-l küsimusi toote ohutuse kohta. Vastab Olev Kalda.
Kas selgitaksite lähemalt, miks ei tekkinud küsimusi, kui oli teada, et toode ei tohi sattuda silma, nahale ning sisaldab väävelhapet?
Teavitamisel esitatud dokumentide alusel polnud nimetatud koostisosade põhjal alust toote ohutust kahtluse alla seada.
Mis on edasised käigud seoses Cellfoodi tootega? Kas on plaanis aine keelustada?
Selle toote osas viiakse läbi täiendav uurimine. Vajadusel võetakse toidulisandilt ka proovid, et kontrollida, milliseid koostisaineid see sisaldab. Vajadusel teostame ka laboriuuringu. Esmane hinnang selle toote osas tehti koostisosade põhjal. Toidulisandi koostisosadest teavitamise hetkel ei olnud alust kahtlustuseks. Koostisosade hulgas ei olnud ka väävelühendit mainitud. Kui edasiste uuringute käigus tuvastatakse tervisele ohtlike ainete olemasolu, siis kindlasti see ka keelustatakse või turult tagasi kutsutakse.
Kas VTA-l on plaanis hakata põhjalikumalt kontrollima toidulisandite koostisosi, n-ö esitada küsimusi ehk teisisõnu: mida sellest antud juhtumist õppida?
Kindlasti pöörame mõnedele turustajatele rohkem tähelepanu (nagu teises küsimuses vastasin). Kõikidele kaebustele reageerime ja kui tekib vajadus mingite täiendavate uuringute tegemiseks, siis ka seda teeme. Samuti peab toote turule tooja veenduma toote ohutuses ja seda VTA ka kontrollib.
VTA soovitab, et enne kui otsustada, kas toidulisandit tarvitada, tuleks nõu pidada perearsti või vastava ettevalmistusega spetsialistiga.
USA-s väävelhappesisalduse tõttu kohtu alla antud Cellfood on Eestis toidulisandina ametlikult müügil. Tänane Eesti Päevaleht kirjutab, et toidulisand sisaldab ohtlikku väävelhapet, mida kasutatakse näiteks ka autoakudes ja puhastusvahendites ning see toob endaga kaasa mürgistuse nähud.
