Telekanali NBC poliitikasaate Meet the Press saatejuht Chuck Todd küsis usutluses Trumpilt, et kas ta sekkuks, kui Venemaa peaks ründama Eestit, riiki, mis on suutnud kahe protsendi nõuet täita.

Eesti on jätkuvalt ainus Balti riik, mis suudab nõuet täita.

Trump vastas, et suhtub Eestisse "hoopis teisiti", kui neisse riikidesse, mis seda 2% nõuet ei täida. "Ma tunnen [end Eesti suhtes] hoopis teisiti," kordas ta.

Samal ajal kritiseeris presidendikandidaat aga liikmesriike, mis nõuet ei täida, öeldes, et kuigi NATO leping ütleb, et rünnak ühe riigi vastu tähendab rünnakut kõigi vastu, ütleb see ka seda, et liikmesriigil tuleb panustada 2% SKT-st oma kaitse-eelarvesse.

"Nad peavad maksma. Nad peavad maksma," rõhutas ta. "Nad kasutavad meid ära. Ma usun, et nad maksavad, ja sel juhul olen ma ka NATO usku, aga kui ei siis, me ei saa lasta end enam ära kasutada."

Trump seadis sel nädalal kahtluse alla, kas ta jätaks automaatselt kehtima julgeolekugarantiid, mis annavad NATO 28 liikmesriigile kindluse, et Ühendriikide sõjavägi on rünnaku korral nende selja taga.

Trump ütles kolmapäeval intervjuus ajalehele New York Times, et kui ta presidendiks valitakse, ei kaitse ta NATO liitlasi rünnaku korral automaatselt, vaid vaatab kõigepealt, milline on nende panus allianssi.

Trump määratles USA ülemaailmseid huve pea täielikult majanduslikult. USA rolli rahuvalvaja, tuumaheidutuse tagaja, inimõiguste kaitsja ja liitlaste piiride garanteerijana seab Trumpi jaoks kahtluse alla majanduslik kasu.

„Me hoolitseme kõigepealt selle riigi eest, enne kui muretseme kellegi teise pärast maailmas,“ seletas Trump lahti oma hüüdlause „Ameerika kõigepealt“, kirjutas New York Times sel nädalal.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena