Trump ütles, et ülejäänud maailm peaks õppima tema lähenemisega kohanema. Trump eelistaks enese sõnul jätkata olemasolevate lepingute täitmist, kuid ainult siis, kui liitlased lõpetavad tema sõnul Ameerika helduse ajastu ärakasutamise, mida ei saa enam lubada.

Trump seadis kahtluse alla, kas ta jätaks automaatselt kehtima julgeolekugarantiid, mis annavad NATO 28 liikmesriigile kindluse, et USA sõjaväe kogu jõud on nende selja taga, kirjutab New York Times.

Küsimusele Venemaa ohu kohta Balti riikidele vastas Trump, et kui Venemaa Balti riike ründaks, otsustaks ta, kas viimastele appi tulla, alles pärast seda, kui on üle vaadanud, kas need riigid on täitnud oma kohustused USA ees.

„Kui nad täidavad oma kohustused meie ees, on vastus jah,“ ütles Trump.

Trump tunnistas, et tema lähenemine USA liitlaste ja vastastega suhtlemisele on radikaalselt erinev vabariikliku partei traditsioonidest. Vabariiklaste kandidaadid on pärast Teise maailmasõja lõppu peaaegu kõik toetanud internatsionalistlikku lähenemist, mille puhul on USA rahuvalvaja, asendamatu riik.

Trump määratles USA ülemaailmseid huve pea täielikult majanduslikult. USA rolli rahuvalvaja, tuumaheidutuse tagaja, inimõiguste kaitsja ja liitlaste piiride garanteerijana seab Trumpi jaoks kahtluse alla majanduslik kasu, kirjutab New York Times.

„Me hoolitseme kõigepealt selle riigi eest, enne kui muretseme kellegi teise pärast maailmas,“ seletas Trump lahti oma hüüdlause „Ameerika kõigepealt“.

Pärast Trumpi väljaütlemistele osaks saanud tormilist vastuvõttu teatas tema kampaaniajuht Paul Manafort, et Trumpi sõnu on "valesti tsiteeritud". New York Times avaldas selle peale intervjuu täpse ümberkirjutuse:

DAVID E. SANGER (New York Timesi ajakirjanik): Ma olin just Balti riikides. Nad olid ilmselgelt väga mures selle uue Vene aktiivsuse pärast, nad näevad oma ranniku lähistel allveelaevu, nad näevad lennukeid, mida nad pole näinud pärast külma sõda, pommitajad teevad harjutuslende. Kui Venemaa tuleks üle piiri Eestisse, Lätisse või Leedusse, kohtadesse, millest ameeriklased väga tihti ei mõtle, kas te läheksite neile kohe sõjaliselt appi?

DONALD TRUMP: Ma ei taha teile öelda, mida ma teeksin, sest ma ei taha, et Putin teaks, mida ma teeksin. Mul on tõsine võimalus saada presidendiks ja ma ei ole nagu Obama, et iga kord, kui nad saadavad väed Iraaki või kuhu iganes mujale, on tal pressikonverents, et sellest teatada.

SANGER: Nad on NATO liikmed ja meil on lepinguline kohustus - -

TRUMP: Meil on palju NATO liikmeid, kes ei maksa oma arveid.

SANGER: See on tõsi, aga meil on NATO-s lepinguline kohustus, unustage see arvete osa.

TRUMP: Arveid ei saa unustada. Neil on kohustus teha makseid. Paljud NATO riigid ei tee makseid, ei tee seda, mida nad peaksid tegema. See on suur asi. Te ei saa öelda, et unustage see.

SANGER: Minu mõte siin on, et kas NATO liikmed, sealhulgas uued liikmed Baltikumis, saavad arvestada, et Ühendriigid tulevad neile sõjaliselt appi, kui Venemaa neid ründaks? Ja arvestada, et me täidame oma kohustused - -

TRUMP: Kas nemad on täitnud oma kohustused meie ees? Kui nemad täidavad oma kohustused meie ees, on vastus jah.

MAGGIE HABERMAN (New York Timesi ajakirjanik): Ja kui nad ei täida?

TRUMP: Noh, ma ei ütle, kui ei täida. Ma ütlen, et praegu on palju riike, mis ei ole täitnud oma kohustusi meie ees.