Kampülobakterenteriidi näol on tegemist nakkusliku peensoolepõletikuga, mille tekitajad, kampülobakterid levivad nii metsloomade, koduloomade kui ka lindude seas.

Terviseameti sõnul on tegemist tavapärase haigestumisega zoonoosse nakkusega. „Haiguse diagnoosib raviarst, kes annab info vastava teavitussüsteemi kaudu terviseametile. Kuna tegemist on zoonoosse nakkusega ehk haigusega, mis levib nii loomadel kui ka inimestel, siis teavitab terviseamet iga kord registreeritud haigusjuhust ka veterinaar- ja toiduametit, samal ajal uurime ka haigestumise asjaolusid ehk võimalikke nakatumise teid,“ ütles Delfile Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.

„Levinumateks zoonoosideks on salmonella ja kampülobakterenteriit. Antud juhul oli tegemist üksikjuhuga, neid tuleb ikka ette. Käesoleva aasta esimesel poolaastal on Eestis registreeritud 145 salmonelloosi haigestumist ja 150 haigestumist kampülobakterenteriiti,“ jätkas Saluri.

Kampülobakterenteriit levib otsesel kokkupuutel kontaktnakkusena või saastunud toiduainete (pastöriseerimata piim, juust, linnuliha, lihatooted) ja joogivee kaudu. Sümptomiteks on kõhuvalu, iiveldus, peavalu ja lihasevalu. Tekkida võib ka palavik ja kõhulahtisus.