Tean, et ta oli väga huvitatud teada saamast, kust see vesi poodidesse täpselt tuleb, ilmselgelt läkski siis seda täpsemalt uurima. Läksime väiksemaga teda otsima, kui ühel hetkel teavitati, et keskuses on aktiveeritud evakuatsioonihäire ning kõigil tuleb poest lahkuda.

Niisiis otsisin ülesse esimese turvamehe (õigemini oli see naine), kellele mainisin, et on küll vaja evakueeruda, aga ma otsin oma last taga. Lapsel telefoni kaasas ei olnud. Küsisin, kas saaks välja hõigata nimepidi, et ta kuuleks, kuhu tulla või kas saaks raadiosaatjatesse teistele turvatöötajatele öelda, et kui leitakse üks üksik poiss, siis see võib olla minu laps.

Seepeale küsiti minu telefoninumber, aga ei küsitud ei minu ega lapse nime, vanust, ei mingeid tundemärke ja rohkem meiega ei tegeletud. Ühesõnaga abi ma justkui ei saanud. Olin ise juba natuke pabinas, pole ju sellist olukorda varem olnud ja ei tea, kuhu suurem laps selles olukorras suunduda võis ja kuidas reageerib.

Sellises olukorras pole ka vanem poeg enam suure lapse staatuses. Läksime siis ise otsima. Püüdsin minna auto juurde, et äkki laps läks sinna. Vahepeal veel otsinguid ja turvameestega asjatut rääkimist, lõpuks leidsin lapse õuest rahulikult ootamas.

Laps õnnelikult leitud, suundusime kolmekesi parkla poole. Keskus küll evakueeriti, aga parkimismajast välja saamisega ei tegelenud keegi. Välja saamiseks 3. korruselt kulus umbes tund. Parklast sai välja täpselt nii palju autosid korraga, kui valgusfoor läbi lasi. Vahepeal läksin keskuse 2. korrusele ja uurisin turvameestelt, kas liiklusreguleerijat ei saa organiseerida (meie kõrval oli veel inimesi, kes kurtsid sama probleemi). Neil pidid kõik turvatöötajad hõivatud olema. Küsisin, kas politseisse ei saa pöörduda ja abi paluda liikluse organiseerimises. Öeldi, et kõik tegelevad uputusega ja läks minema.

Leidsin teise turvatöötaja, aga tema ei saanud üldse aru, mida ma küsisin. Noh, mõtlesin siis, et ootan - midagi eluohtliku ju parklast välja sõitmisega ei ole.

Vaatasin õhtul ka Facebookis postitust, kus mainiti, et keegi ei öelnud, et vees võib olla ka elektrilöögi oht. Tõesti, seda ei mainitud ja palju ei tulnud selle pealegi. Asjad oleksid võinud lõppeda palju hullemini. Evakuatsiooni juhised olid, et väljuda vastavalt evakuatsiooni märkidele. Kas õigem poleks olnud, et väljuda sealt, kus ei peaks läbi vee minema!?

Mõttekoht - kuidas edaspidi paremini teha. Peale selle, et Ülemiste keskus lubas ajakirjandusele üleujutuse põhjustes selgusele saada, peaksid nad tõsiselt mõtlema evakuatsioonijuhistele. Tänane evakuatsioon oleks võinud olla organiseeritud palju paremini. Turvatöötajad olid silmnähtavalt hajevil ja ise poolenisti paanikas.

Turvatöötajatele midagi ette ei heida, aga sellised üsna tavapärased olukorrad (piisav info st elektri ja vee kokkusobimatus, inimesed kadunud, parklast välja sõitmine) oleksid võinud küll olla organiseeritumad. Lapsed olid muidugi päevaga rahul - nii vinget kaubanduskeskuses käiku polnud kumbi enne näinud.

Ülemiste keskuse direktori Guido Pärnitsa sõnul on saanud kõik Ülemiste keskuse turvatöötajad sel puhul vägagi asjakohase koolituse ja toimisid antud olukorras ainuõigesti. Suleti keskus (ka turvalisuse tagamiseks), asuti koheselt likvideerima uputust, kaasates sellesse nii kohapealseid jõudusid kui ka väljaspoolt abijõudusi. "Muidugi halb, et selline asi pühapäeval juhtus ja võib olla oleks argipäeval abijõudude kaasamine lihtsam. Kuna üleujutus oli ka väga paljudes linna muudes hoonetes ja tänavatel, siis olid potentsiaalsed abijõud ja tehnika nii koristusfirmade kui ka päästeameti poolt hõivatud. Nii et tehti, mis oli antud hetkel võimalik," ütles Pärnits.

Keskuses toimuvad regulaarsed, nii teoreetilised kui ka praktilised evakuatsiooniõppused, mis peaksid tagama, et hädaolukordade juhul evakuatsioon toimuks võimalikult kiiresti ja ohutult.

"Muidugi ma saan aru, iga lapsevanema ärritusest, kui on tegemist oma lapsega ja kadumisega, kuid kindlasti ei jäetud siin kedagi hätta, ja kui on massilised evakuatsioonid, siis on turvatöötajad need, kes hindavad olukorda ja sellele reageerimise optimaalsemaid lahendusi. Ei saa paraku kontsentreeruda ainult ühele episoodile. Samas kindlasti vabandan lapsevanema ees, sellise ebameeldiva üleelamise pärast," selgitas Pärnits.

Ülemiste keskuse direktori sõnul on praegu veel liiga vara öelda, mis läks viltu ja mida saab paremini teha, seda veel analüüsitakse, kuid kindlasti ollakse tulevikus paremad. "Samas niikaua kuni Tallinna sadevete kanalisatsioon on sellisena dimensioneeritud, ei saa garanteerida, et taolisi uputusi linnas enam ei teki. See ei olnud süüdistus kellelegi konkreetse suunas, sest aastas paar korda juhtuva ülelinnalise erakordse saju tagajärgede vastu ei ole kindlasti mõistilk hakata ümber ehitama linna sadevee torustikku, mis ju 364 päeva aastas toimib tõrgeteta," kirjeldas Pärnits eilsete sündmuste võimalikke põhjuseid ja loodab, et tulevikus jääb Ülemiste keskus meedia huviorbiiti ka positiivsete uudistega.