Kaitseminister Hannes Hanso Varssavist: ajalooliselt oluline päev, sama tähtis kui NATO-sse astumine 2004. aastal
"Ajalooliselt oluline päev, sama tähtis kui NATO-sse astumine 2004. aastal," kommenteeris kaitseminister Hannes Hanso NATO riigijuhtide kohtumise järel Varssavis.
"Britid praeguse seisuga panustaksid meie riigi territooriumi kaitsesse umbes 500 mehega. Lisandub veel üks liitlaste kompanii, oleme sellest rääkimas Prantsusmaa ja Taaniga. See kompanii tähendaks Taani puhul kuni 200 meest," ütles Hanso Delfile.
Homme kohtub ta Briti kaitseministriga kahepoolsel kohtumisel, kus kõik plaanid täpsemalt paika pannakse, kuid juba on teada, et britid tulevad Eestisse järgmisel aastal. Samuti hakkab juba järgmisel aastal Poolas ja Balti riikides roteeruma USA brigaad.
5000 USA sõdurit roteerub Poolas ja Baltikumis järgmisest aastast
"Ameeriklased on raamriik Poolas, kuhu nad tulevad pataljoniga, aga nad toovad Euroopasse ka brigaadi, mis hakkab roteeruma Poola ja Balti riikide vahel, see on nüüd ametlik. See oleks brigaad, mis hakkaks käima muu hulgas väga sageli vajadusel ka Eestis. Sõltuvalt tehnikast on see umbes 5000 meest."
"Brittidega hakkame läbi rääkima, nende tiim on juba Eestis käinud ja järgmise aasta alguses pataljon tuleb ning ka USA brigaadi liikumine hakkab 2017. aastast," sõnas Hanso.
Kuhu mahutatakse 5000-meheline brigaad?
5000 mehe majutamiseks tuleb ilmselt lisaks kasarmute ehitamisele mõelda ka ajutisi lahendusi.
"Tapal valmis üks liitlaste kasarmu, valitsus eraldas lisaraha kahe uue kasarmu ehitamiseks, muud taristut teeme ka juurde. Kui see USA brigaad roteeruma hakkab, siis loomulikult on meil tarvis ajutisi lahendusi, see on juba tehniline küsimus. Kõigile neile me kasarmuid ehitama ei saa hakata," nentis kaitseminister.
Kuhugi mujale peale Tapa ei ole plaanis liitlasi paigutada. "Tapa piirkond on kõige loogilisem piirkond seetõttu, et meil on seal taristu juba olemas ja ka harjutusalad on olemas. Sest kui liitlased meile tulevad, siis nad peavad harjutama ja ka oma rasketehnikaga harjutada saama."
Septembriks selguvad lisakulud
Kas see kõik toob kaasa kulutusi, mida me pole siiani osanud ette näha ja mis on nüüd kohe väga aktuaalsed? "Olen valitsuselt saanud loa ja raha kahe kasarmu ehitamiseks ja ma tulen valitsusse tagasi, kui oleme brittidega kokku leppinud, mida tehnika osas tarvis on, hooldusalad ja võib-olla laod ja harjutusalade arendamine, aga me täpsustame seda brittidega ja septembrikuus, ma usun, tulen valitsusse tagasi täpsustunud taotlusega," rääkis Hanso.
70 miljonit lisaraha liitlaste tulekuga seotud objektide väljaehitamiseks
"Aga mündil on ka teine külg, aastani 2025 on meie päralt 70 miljonit NATO üldrahastust, mille me kulutame NATO jaoks oluliste objektide väljaehitamisele. Oleme siit kohtumiselt toonud päris arvestatava raha koju,“ ütles ta.
See raha tuleb lisaks juba teadaolevale küberharjutusala jaoks planeeritud 4,5 miljonile eurole lisarahale ning läheb kasutusse liitlate vastuvõtuga seotud taristu väljaehitamiseks.
Mis puudutab Brexitit, siis see ei peaks praegusi plaane mõjutama. "Sellest oli informaalselt juba Briti ministriga juttu, et mistahes Brexiti tagajärjed ei mõjuta Suurbritannia otsuseid, need otsused, mis praegu tehakse, jäävad kehtima, ilma lõppkuupäevata. Britid tulevad ja nende roll NATO formaadis selle protsessi käigus ehk hoopis tugevneb. Kui nad Euroopa Liidust lahkuvad, siis tahavad seda kompenseerida teiste meetmetega ja näiteks julgeolekusse."
NATO tippkohtumine Varssavis jätkub homme ja kestab hilise õhtuni.
"Kõige olulisem, ma arvan, on praeguseks ära tehtud ja välja kuulutatud, aga teemasid, mida arutada, on veel terve rida. Julgeolekupinged ei keskendu ainult meie regioonile, meil on 360 kraadi keerukaid olukordi, Lähis-Ida, Põhja-Aafrika näiteks, need tulevad arutlusele, kübervaldkond kuulutatakse eraldi sõjapidamisdomeeniks, ehk siis hakkab NATO küberpoliitikaid koordineerima, et ühiselt neid asju teha. Nii et seda, mida arutada, on palju ja meie jaoks on väga tähtis ka see kahepoolne kohtumine Suurbritannia kaitseministriga," sõnas Hanso.
