Hanso NATO kohtumise eel: oleme brittidega nende tuleku jaoks igal tasandil kontaktis
Riigijuhtide kohtumine pole veel alanud, aga juba on lekkinud, et Suurbritannia saadab Eestisse umbes pooltuhat meest. Kas see on suures plaanis see, mida me tänaselt kohtumiselt ootame?
Jah, ametlikult ütlevad riigipead detailid välja paari tunni jooksul, aga tõepoolest on meil brittidega olnud juba iga tasandi kontakte: alates töötasandist ja oleme ka Briti kaitseministriga seda kahepoolselt arutanud ja arutame ka täna veel. Aga anname peaministritele ja riigipeadele võimaluse millegi uuega välja tulla, aga teie mõte liigub ses suhtes õiges suunas.
Kas sel kohtumisel on üldiselt oodata kõige eelnevalt ennustatu kokkuleppimist või on veel kohtu, kus võib midagi takerduda? Eriti just ses osas, millest räägitakse seoses NATO idatiival heidutuse ja kaitse tõstmisega seoses või teame, et sõnumid saavad olema tugevad ja meie regioonis heidutus kasvad?
Mina siit üllatusi täna ses võtmes ei oota. Juba paar nädalat tagasi toimunud NATIO kaitseministrite kohtumisel lepiti see raamriigi kontseptioon nii Balti riikide kui Poola jaoks kokku, kuulutati välja. Ja see on poliitilise, sõjalise usutavuse küsimus, et siin jalga nõrgaks lasta pole NATO kui organisatsiooni ega meie jaoks kuigi mõistlik.
Aga kui vaatame tervet protsessi, siis on tulnud see päris suure töö tulemusena, et saavutada 28 riigi konsensus selles küsimuses. Siin on igal riigil oma sisepoliitika, oma majandushuvid. Kõik saavad aru, kui tundlik see asi on ja kui suur samm see on. NATO pole mitte midagi sellist oma ajaloos teinud, sellist eelpositsioneerimist vägede saatmise näol ja seejuures veel ka ilma lõppkuupäevata.
Selles mõttes näitab see, kui elujõuline on NATO ehkki kuuleme aegajalt hääli, et kas see on üldse mõistlik. Meie jaoks on tänane päev sama tähtis kui 2004. aastal NATO-sse saamine.
Kas midagi on meie jaoks ka sellist, mis peale tänaste otsuste vastuvõtmist jääks meie meelest veel liitlaste kaitsepanuses puudu?
Ega Varssavi pole mingi lõppjaam või –peatus. Me keegi pole hiromandid ega tea, mis tulevikus ootab. Võib-olla oleme paari aasta pärast tagasi siin samas ja otsustame, et Venemaa on oma käitumist muutnud, kõik on hästi. Ent ka vastupidine on võimalik. Peame olema jätkuvat paindlikult neile asjadele lähenema.
