Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa kirjeldas Delfile, et Kadriorus leitud ajaloolise Liivoja silla ehitamise aeg langeb Kadrioru pargi rajamisele, aastale 1718. Liivoja sild oli peasissepääsuks Kadrioru parki ning sealt kaudu veeti pargi ja lossi ehituseks vajalikke materjale.

1714. aastal ostis Vene tsaar Peeter I endale suvelossi ja pargi rajamiseks mitme suvemõisa alad. Pargi ääres voolanud Liivaoja äärde jäi Kadrioru pargi linnapoolne piir. "Kui Peeter I jaoks plaaniti uus loss ja park, siis selle juurdesõiduteeks valiti praegune Weizenbergi tänav: see rajati teeks ja seejärel ehitati välja ka pargi sild, kaarega üle Liivaoja," selgitas Kuuskemaa.

"Liivoja sild on olnud ka peasissepääs Kadrioru parki, kus esialgu olid ka vahisõdurid, et kontrollida sisenejaid ja jälgida seda, et pargis ennast korralikult ülal peetakse," täpsustas kunstiajaloolane.

Silla ehitamine jääb aastasse 1718, mil rajati Kadrioru park. Silla ehitamiseks oli praktiline põhjus. "Parki ei saanud läbi oja vedada igasuguseid ehitusmaterjale. Sild oli elementaarne, seda hakati kohe tegema. Kanalite kaevamise tööd algasid 1718 suvel koos lossi vundamendi augu kaevamisega. Siis valmistati ette ka teetrass, mida mööda liikuda ja palke vedada. Silla tegemise ajaks võime pidada 1718," täpsustas Kuuskemaa.

Hoonestuse kasvuga voolasid Liivaojja solgi- ja pesuveed ning ebameeldiva lõhna peatamiseks suunati vesi maa alla torudesse. "Nii on Liivaoja jäänud praegu maa sisse ja seetõttu inimesed ei teagi, et seal niisugune oja on olemas," lisas Kuuskemaa.

A. Weizenbergi tänava rekonstrueerimistööde käigus avastati tänava alt Liivoja sild, mis on kavas konserveerida ja eksponeerida kui värav Kadriorgu.

Loe lähemalt SIIT.