“Poliitiline olukord Euroopas ja kogu maailmas on täna niigi ebastabiilne ning keeruline. Ukraina küsimus, pagulaskriis, terrorioht ning pidevad sõjaväeõppused panevad muretsema kõiki Euroopa riike ja nende elanikke. Seda olulisem on meie riigi jätkuv kuulumine Euroopa Liitu ja NATO-sse, mis on mõlemad tõstnud meie majanduslikku heaolu ja julgeolekut. Samal ajal peame nägema maailma laiemalt ning arendama välissuhteid ka Aasia, Lõuna-Ameerika ja Aafrika riikidega,” kirjutab Reps oma programmis.

“Meil kõigil tuleb õppida nii-öelda Brexiti näitest, kuidas iganes pinev olukord lõpuks ka ei lahene. Euroopa Liidu poliitika peab kujunema konsensuslikult, arvestades kõigi liikmesmaade elanike seisukohti ja riiklikke huvisid, sest ainult nii saab vabade riikide liit jääda püsima. Presidendina seisan teiste Euroopa liidritega suheldes alati Eesti riigi ja rahva huvide eest.”

“Samamoodi töötan aktiivselt Eesti ja Venemaa suhete parandamise nimel. Meie põllumajandustootjate jaoks on Vene suur turg oluline ning me peame leidma võimaluse oma ettevõtjate aitamiseks rasketel aegadel. Presidendil on siin suur ja vastutusrikas roll. Me ei vaja riigipead, kes vastandub igal võimalusel idanaabrile, vaid riigijuhti, kelle eesmärgiks on heanaaberlikke suhete rajamine ja hoidmine. Seetõttu pean õigeks ka Eesti ja Venemaa vahelise piirilepingu ratifitseerimist. Ma mõistan, et välispoliitikas ei sünni põhimõttelisi murranguid üleöö. Olen aastaid osalenud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee töös ja täitsin ka Ukraina raportööri vastutusrikast rolli,” märkis Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps.

“NATO välispiiril asuva riigi presidendil on oluline roll maailma suurriikide lepitamisel. Riigipeana sean sihiks kutsuda just Eestisse ühise laua taha USA ja Venemaa presidendi, et pöörata uus lehekülg rahvusvahelistes suhetes,” pakub Reps välja, “väikeriikidel on ennegi olnud märgiline roll maailmapoliitika kujundamisel pingelisel ajal. Mäletame ju Reagani ja Gorbatšovi kohtumist Reykjavikis 1986. aastal, Šveitsi neutraalsel pinnal toimunud tippkohtumisi või näiteks Nobeli rahupreemiaga pärjatud Soome presidendi Martti Ahtisaari tööd rahuvahendajana. Väikeriikidel on diplomaatias väga oluline roll ning president peab olema selle eestvedajaks.”

“Läänemaailma suurimaks julgeolekuriskiks on täna ülemaailmsed terroriorganisatsioonid nagu Islamiriik ja radikaalselt meelestatud inimesed. Terrorirünnakute ennetamisel pean ülioluliseks aktiivset koostööd nii Euroopa Liidu ja NATO tasandil kui ka märksa laiemalt. Me ei tohi lasta äärmuslastel lõhkuda Euroopa vaba liikumise ja solidaarsuse põhimõtteid,” ütleb Keskerakonna presidendikandidaat Mailis Reps oma programmis.