Alates sügisest saavad tulemusstipendiumi taotleda ka enne 2013/2014. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilased, kelle õpingud kestavad tavapärasest kauem, näiteks kes on viibinud akadeemilisel puhkusel või õpivad bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel, vahendab haridus- ja teadusministeerium.

Kõrgharidusosakonna peaekspert Janne Pukk märkis, et tulemusstipendium oli ainus riiklik stipendium, mille taotlemine oli seotud ülikooli astumise aastaga. „Nüüd see erisus kaob,“ ütles Pukk. „Uuest õppeaastast lõpeb kõrgharidusreformi üleminekuperiood ja kõigile üliõpilastele laienevad samad õigused ja kohustused, sõltumata nende immatrikuleerimise aastast.“

Erivajadusega tudengid saavad raha kätte õppimise ajal

Teine muudatus puudutab erivajadustega tudengeid, kellele hakatakse maksma stipendiumi õppe toimumise ajal, mitte tagasiulatuvalt semestri lõpus. Aluseks võetakse semestri alguses tehtud õppeainete registreeringud.

Seni on erivajadustega üliõpilased saanud stipendiumi nii osakoormusega kui akadeemilise puhkuse ajal õppides, kuid stipendiumi suurus sõltus täidetud õppekava mahust, mis selgus alles semestri lõpus. Kui üliõpilane sai stipendiumi kätte alles pärast ainepunktide kogumist, võis tal olla keeruline õppetöös osaleda, näiteks puudus raha viipekeele teenuse ostmiseks.

Välistudengite taotlemisõigus laieneb

Edaspidi laieneb riiklike stipendiumide taotlemise õigus Eestis viisa alusel või viisavabalt (kui välisriigiga on sõlmitud leping viisavaba liikumise kohta või välisriigi kodanike suhtes on viisanõudest loobutud) viibivatele tudengitele. Välistudengid saabuvad Eestisse kas viisaga või viisavabalt ja taotlevad elamisloa juba Eestis olles. Kuna elamisloa taotlemine võtab aega, ei olnud neil võimalik taotleda erialastipendiumi esimesel semestril, ning see vähendas kõrgkoolide rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Määruse muudatusega täpsustatakse ka erialastipendiumi maksmise võimalust osakoormusega õpetajakoolituse õppekavadel õppivatele üliõpilastele.

Õppelaunu maksimaalmäär jääb samaks

Valitsuse tänase otsuse kohaselt on uuel õppeaastal riigi poolt tagatud õppelaenu maksimaalmäär 1920 eurot laenutaotleja kohta. Sama määr kehtis ka lõppeval õppeaastal. Õppelaenu maksimaalmäär otsustati jätta samaks, kuna viimaste aastate tarbijahinnaindeksi muutus ja prognoos 2016. aasta hinnatõusuks on tagasihoidlik.

Aastatel 2009-2014 on õppelaenuõiguslikke olnud kõikide õppurite hulgas keskmiselt 74%, neist on õppelaenu võtnud keskmiselt 17% ning aasta-aastalt on see vähenenud. 2014/2015. õppeaastal võttis õppelaenu vaid 9% õppelaenuõiguslikest õppuritest.

Tänavu 30. aprilli seisuga on õppelaenude kogusumma pankades 124 miljonit eurot, mis on 6% väiksem kui 2015. aasta lõpus.
Õppelaenuvõlglasi, kelle suhtes on rakendunud riigitagatis, oli tänavu 30. aprilli seisuga 1546. Nende võlgnevus riigi ees on 2,64 miljonit eurot.

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse järgi saavad õppelaenu võtta õpilased ja üliõpilased, kes õpivad Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis, kutseõppeasutuses või välisriigis nimetatud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis ning kelle puhul on täidetud seaduses ettenähtud tingimused.

Stipendiumite taotlemise uued tingimused hakkavad kehtima tänavu sügisel ehk 2016/2017. õppeaastast.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid