Reformierakonna presidendikandidaadi kandidaat Siim Kallas ütles intervjuus Eesti Päevalehele, et kui erakond peagi oma presidendikandidaati ära ei vali, siis võib järgneda katastroof, mis seisneb selles, et kumbki erakonna potentsiaalne kandidaat ei saa presidendiks. Silmas pidas ta ennast ja Marina Kaljuranda.

Reformierakonnast on presidendikandidaadiks pürgimas ka Urmas Paet, kes on aga pigem nõus peaminister Taavi Rõivasega ega arva, et kandidaadi lukku panemisega peaks kiirustama.

"Oluline on otsida kandidaatidele teiste erakondade toetust. Seetõttu on suurem valikuvõimalus pigem võimalusi suurendav asjaolu. Näiteks, kui panna üks kandidaat n-ö lukku ja siis selgub, et hoopis mõnel teisel kandidaadil oleks suurem võimalus laiemat toetust saada, siis pole just parim olukord," sõnas eurosaadik Urmas Paet Delfile.

"Seega – peamine on saavutada võimalikult ulatuslik toetus ka teistelt erakondadelt. Ja ses osas pole liigne jäikus hea," rõhutas Paet.

Peaminister Taavi Rõivas ütles eile sarnaselt, et erakond on valmis toetama nii Marina Kaljuranda, Siim Kallast kui ka Urmas Paeti. "Kui me näeme, et meie kandidaatidest kellegi taha on võimalik koondada kas parlamendi kaks kolmandikku või valijameeste enamus, ei jää presidendi valimine Reformierakonna taha," lisas Rõivas.

Kallas: kui kandidaati ei fikseerita, siis võib see tähendada katastroofi

Siim Kallas sõnas intervjuus Eesti Päevalehele möödunud nädalal, et erakonna seisukoht on olnud kandidaati mitte liiga vara lukku lüüa, et mitte anda võimalust kõigil teistel selle ühe kandidaadi vastu ühineda.

"Aga olukord on muutunud, kõigil teistel on kandidaadid, aga pole sellist, kes silmanähtavalt võidaks. Mina ei ole fraktsiooni ega juhatuse liige, olen sellest n-ö köögist eemal olnud, aga mina kujutaksin ette, et nüüd peaks kandidaat selguma, siis saaks hakata läbi rääkima. Kui oleksin volitatud isik, läheksin teiste erakondade juurde ja küsiksin, kas meil on ühist baasi. Siis küsitaks vastu: "Aga kes on siis teie kandidaat?"," rääkis Kallas.

Kallas ütles intervjuus ka, et kui ei fikseerita kandidaati ega jõuta sinnamaani, et oleks kandidaat selge, ja minnakse kogu aeg edasi kahe leeriga, siis suure tõenäosusega tähendab see lõpuks katastroofi. "Siis lihtsalt ei saa kumbki (presidendiks – toim). Erakonnal on olnud potentsiaali, on kaks tugevat kandidaati, kes lõpuks jagavad omavahel toetust nii, et võidu saab vastaskandidaat," sõnas Kallas.

Delfi küsis sel teemal arvamust ka välisministrilt ja presidendikandidaadi kandidaadilt Marina Kaljurannalt, kes aga kommentaari anda ei soovinud.

"Valimiste tehnoloogia on PS (põhiseadusest – toim) ja valimise seadusest tulenev ja erakondade pärusmaa," vastas Delfile Kaljuranna kampaaniajuht Andreas Kaju. "Kandidaadid, sh ka MK (Marina Kaljurand – toim) vääriks rohkem sisulistel teemadel arutamist, mitte seda, kas ja millal keegi oma kandidaadi nimetab," lisas Kaju.