Perearstikeskuse töötaja: just saatsime Soome tööle ühe toreda pereõe, kes ütles, et enam ei jaksa
Kõik need aruanded, mis nad valmis tegema peavad nõuavad juba ühte põhitöökohta lisaks. Tuleb uus ametnik sotsminni ja kohe tuleb järgmine aruanne. 90% aega kulub aruannetele ja paberimajandusele, 10% patsientidele.
Arst on ka poole kohaga sotsiaaltöötaja, peab ära kuulama kogu eluloo ja vastiku minia või naabri tehtud nurjatuste üksikasjalikud kirjeldused. Kõigil on hambus perearstidele makstavad summad, kui antakse raha juurde. Laborid ja haiglad aga tõstavad teenuste hindu. Rääkimata sellest, et sunnitakse perearste kinni maksma igasuguseid haigekassa programmi arendusi jne.
Kusjuures, kuna perearstid pole käibemaksukohuslased, siis läheb ka nende kuludesse teenustelt kinnimakstav käibemaks. Kui keegi näeks kunagi, kui peale surutud on perearstidele tegelikult haigekassapoolne leping. See on peremehe ja orja vaheline leping, kus haigekassal kõik õigused ja arstidel ainult kohustused.
Määrad kogemata mõne soodustuse valesti ja kohe maksad. Palju on selliseid kaasmaalaseid, kes töötavad põhiajal välismaal, siis tulevad kolmeks kuuks koju, maksavad väikese summa haigekassa eest ja nõuavad täisuuringuid, mis perearstile lähevad maksma tuhandeid. Siis kaovad välismaale tagasi.
Praegu seisab see süsteem nende kohusetundlikke ja tööd rügavate üle keskea arstide õlul. Aga ka nemad enam üks päev ei jaksa. Suur mure on perearsti õdedega, neid on lihtsalt vähem. Just saatsime Soome tööle ühe toreda pereõe, kes ütles, et enam ei jaksa. Kui sa ikka saad päevast päeva hommikul kl 8st 22ni sõimata patsientide käest, kes nõuavad kohest tervenemist ja pärast seda kõike pead veel tegema täpseid protseduure, siis pikalt vastu ei pea.
Nii et olge rõõmsad, kui teil veel praegu perearst on, öelge talle vahest ka mõni lahkem sõna, sest 10-15 aasta pärast võib olla oma perearst vähestel valitutel. Ülejäänud peavad käima Soomes end ravimas.
