DELFI FOTOD: Rõivas Steinmeierile: Euroopa edu sõltub meie ühtsusest erinevate kriisidega toimetulemisel
Peaminister Taavi Rõivas ja Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier koos Nordrhein-Westfaleni liidumaa peaminister Hannelore Kraftiga rõhutasid kohtumisel Euroopa ühtsuse olulisust. Samuti kohtus Steinmeieriga välisminister Marina Kaljurand. Arutati eelseisvat Varssavi NATO tippkohtumist, Euroopa Liidu tulevikku, rändekriisiga seonduvat ning Euroopa Liidu idapartnerlust.
Peaminister Rõivas selgitas, et Eesti läheb juulis Varssavisse selge seisukohaga, et NATO tippkohtumisel tehtavad otsused ei tohi jääda ühekordseteks hädaabimeetmeteks, vaid peavad kinnistuma alliansi püsiva poliitikana.
"Meil on Varssavis kaks eesmärki. Esiteks, põlistada 2014. aasta septembris Walesi tippkohtumisel heaks kiidetud tegevused, mille järgi NATO kohaolek on uus normaalsus, ja teiseks, et liitlasvägede kohalolek Eestis suureneks," rääkis Taavi Rõivas ning lisas, et liitlaste kohaloleku suurendamine tugevdab Eesti riigi kaitset.
"NATO on kaitseorganisatsioon. NATO tegevus ei ole suunatud kellegi vastu," rõhutas Rõivas.
Euroopa julgeolekuolukorda arutades ütles Rõivas, et Ida-Ukrainas on taas relvarahu rikkumised sagenenud. "Relvarahu ja Minski kokkulepete täitmine on eeltingimus järgmiste sammude astumiseks suhetes Venemaaga," ütles Rõivas.
Julgeolekuteema jätkuks räägiti kohtumisel ka Nord Stream 2 (NS2) gaasitorust. "Eesti hinnangul on tegemist poliitilise projektiga, mis on vastuolus Euroopa Liidu energiapoliitika eesmärkidega,"ütles Rõivas. "NS2 on meie hinnangul osa Vene välispoliitilisest ambitsioonist õõnestada Euroopa ühtsust," sõnas Rõivas.
Euroopat puudutavast rändeküsimusest ja Euroopa Komisjoni hiljutisest automaatsest ümberjaotamisskeemi ettepanekust rääkides ütles peaminister, et kõik riigid on võtnud vabatahtlikult kohustuse aidata, seetõttu ei ole mõistlik sundlahendusi luua. "Sellised ettepanekud võivad niigi õrna tasakaalu kõikuma lüüa ja Euroopa Liidu ühtsust lõhestada," rääkis peaminister.
"Olen jätkuvalt veendunud, et Euroopa Liit peab senisest rohkem toetama Süüria naaberriike, Liibanoni ja Jordaaniat. Tagades nendesse riikidesse jõudnud pagulaste elamistingimused, väldime kriisi eskaleerumist," rääkis Rõivas.
Idapartnerlusest rääkides toonitas peaminister, et kui Gruusia ja Ukraina on viisavabaduseks täitnud kõik vajalikud kriteeriumid, siis ei saa olla subjektiivseid lisanõudeid.
Rõivas jagas ka oma muljeid teisipäeval toimunud Saksa valitsuse väljasõiduistungist, kus ta osales liidukantsler Angela Merkeli kutsel, et rääkida Eesti e-riigist. Peaminister kinnitas veelkord Eesti valmisolekut meie kogemusi e-valitsemisest jagada.
Kaljurand kohtus kolleegiga
Välisministrid väljendasid rahulolu NATO Varssavi tippkohtumise ettevalmistustega. „Tippkohtumiselt ootame konkreetseid samme liitlasvägede kohalolu suurendamiseks alliansi idatiival,“ rõhutas Kaljurand.
Välisminister Marina Kaljurand kinnitas, et Eesti hindab kõrgelt häid suhteid Saksamaaga. Kaljurand tänas oma kolleegi Saksamaa jätkuva panustamise eest Läänemere regiooni julgeolekusse, sealhulgas Balti õhuturbemissiooni.
Ministrid arutasid ka Gruusia ja Ukraina viisavabaduse küsimust, mille puhul Kaljurand rõhutas, et see teema peab olema jätkuvalt Euroopa Liidu päevakorras kõrgel kohal. „Ukraina ja Gruusia on omalt poolt kõik teinud ja on valmis viisavabaduseks ELiga. Nüüd on Euroopa Liidul jäänud teha omapoolsed sammud, et viia see protsess võimalikult kiiresti lõpuni,“ ütles Kaljurand.
Rändekriisist rääkides märkis välisminister Kaljurand, et sellega toimetulemiseks peaksid kõik liikmesriigid pidama kinni kokkulepitust. „Rändekriisi saame me ületada tegutsedes koos ning jagades koormust ja vastutust,“ kinnitas Kaljurand. Välisministrid nõustusid, et Euroopa Liit peab tegutsema selles küsimuses ühtselt.
Visiidi eesmärgiks on süvendada kahe riigi vahelisi häid suhteid ja arutada aktuaalseid Euroopa Liidu teemasid ning julgeolekuolukorda Euroopas. Kohtumistel arutatakse kahepoolseid suhteid, NATO Varssavi tippkohtumist, rändekriisiga seonduvat, Ukraina-Venemaa konflikti ja suhteid Venemaaga.
