Ekspertiis tuvastas, et riigikogu keskfraktsiooni liige Dmitri Dmitrijev oli 6. jaanuaril toimunud avarii hetkel tarvitanud alkoholi, kuid ei saa kindlalt väita, et tal oli kriminaalne joove. Seetõttu lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse ja annab materjalid politseile väärteomenetluse läbiviimiseks.

Dmitri Dmitrijev kahtlustatavana oma süüd ei tunnistanud ning selgitas, et ta tarvitas alkoholi pärast avariid. Erinevate menetlustoimingute käigus viidi läbi muuhulgas ka toksikoloogia ekspertiis, mille eesmärgiks oli välja selgitada, milline võis olla Dmitri Dmitrijevi joove juhul, kui ta ei oleks avarii järel alkoholi tarvitanud. Toksikoloogilise ekspertiisiga tuvastati, et avarii hetkel oli ta alkoholi tarvitanud, kuid ei saa kindlalt väita, et ta oli avarii hetkel kriminaalses joobes.

Liiklusjurist Indrek Sirgi sõnul saab inimest karistada selle teo eest, mida ta on toime pannud ja mis on tõendatud. "Eluliselt on see täiesti usutav ja võimalik olukord, et inimene pärast liiklusõnnetust alkoholi tarvitab."

Sirk märkis, et menetleja peab seda versiooni kontrollima. "Loomulikult on selline versioon alati kahtlusttekitav, et kas tõesti asjaolud olid nii, nagu isik väidab. Selles konkreetses kriminaalasjas on seda ikkagi väga põhjalikult uuritud, nii palju kui mina seda tean," ütles liiklusjurist.

"Väga sagedasti ei hakka politsei üldse neid asjaolusid kontrollima, kui on jäänud piisavalt suur ajavahe liiklusõnnetuse toimumise ja inimese kinnipidamise vahele politsei poolt ning puuduvad tunnistajad, kes saaks kinnitada, et kindlasti ta ei tarbinud alkoholi. Siis ei hakata mingisuguseid kulukaid ekspertiise ja menetlustoiminguid läbi viima, et neid asjaolusid kontrollida, vaid lõpetatakse kiiremini menetlus ära. Selles kriminaalasjas püüti väga hoolikalt neid asjaolusid kontrollida, rohkem kui tavapäraselt," leidis ta.

"Ehk siis see asjaolu, et inimene tarvitab pärast liiklusõnnetust alkoholi, ei ole välistatud - selliseid asju võib juhtuda. Seadus selle keelab, kui on toimunud liiklusõnnetus ja kui see liiklusõnnetus on selline, mida politsei peaks menetlema. Kui me võtame eelduseks selle, et politsei teavitamine oli kohustuslik, siis ta kuni politsei poolt asjaolude väljaselgitamiseni alkoholi tarvitada ei tohi. Aga see ei ole meie seaduste järgi kuritegu, vaid väärtegu. Oleks ka väga ebaproportsionaalne, kui igasugune alkoholi tarvitamine muutuks kohe kuriteoks," märkis Sirk.

Väide alkoholi tarvitamise kohta pärast õnnetust pole lollikindel

"Selliste sündmuste juures on oluline see väide, et ma tarvitasin pärast õnnetust alkoholi ja sellega pääsemine kriminaalkaristusest ei ole lollikindel variant, mis alati toimib. Ehk siis menetlejad kontrollivad alati põhjalikult seda ning veelgi olulisem on, et ega tegelikult inimene, kui ta liiklusõnnetuse on põhjustanud, ei tea ju, millises joobes ta on. Ehk siis inimesel endal puudub võimalus seda kontrollida, et kas ma olen praegu kriminaalses joobes või mitte," sõnas Sirk.

"Üks väga oluline aspekt, mida alati kontrollitakse, on see, et kas isiku ütlused on ka eluliselt usutavad. Inimesed arvavad, et kui nad ütlevad, et ma võtsin lonksu õlut pärast õnnetust ja sellega on võimalik pääseda sellest vastutusest, siis just selle jaoks neid ekspertiise tehaksegi. Inimese ütlusi ja nende usaldusväärsust kontrollitakse väga põhjalikult. Kui sa annad ebausutavaid, eluliselt ebaloogilisi ütlusi, siis neid tõendina ei arvestada," kinnitas liiklusõiguse asjatundja.

"Näiteks oma praktikas olen korduvalt kuulnud inimeste selgitusi, kuidas ma pärast õnnetust jõin pudeli viina ära, olin nii šokis. See ei ole eluliselt usutav, kui sa mingile pargitud autole otsa sõidad ja oled täiesti kaine ja siis jood suurest šokiseisundist pudeli viina kohapeal ära mõne minuti jooksul, kuni keegi kohale jõuab. See ei ole indulgents, et kui ma nii ütlen, siis ma kindlasti pääsen karistusest. Seda asjaolu tuleb alati arvestada," tõdes Sirk.

Põhja ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rainer Amur kinnitas täna hommikul samuti, et ei tasu arvata, nagu kriminaalvastutusest on võimalik end automaatselt vabastada, väites, et alkoholi on tarbitud pärast avariid. "Sellisel juhul kontrollitakse alati kahtlustatava esitatud versiooni usutavust ning juhul kui tõendid kahtlustatava versiooni ei kinnita, saadab prokuratuur kindlasti süüdistuse kohtusse," lisas ta.

Sirgi sõnul võib pärast avarii põhjustamist joomisele apelleerimine kaasa tuua oluliselt karmima karistuse. "Kui inimene on põhjustanud liiklusõnnetuse joobeseisundis, siis saab ta ühe karistuse, sest joobes liiklusõnnetuse põhjustamine on üks tegu - kuni 1200 eurot rahatrahvi ja võib ka juhtimisõiguse ära võtta. Aga kui ta esitab väite, et ma õnnetuse ajal oli kaine, et ma õnnetust joobes peaga ei põhjustanud, jõin pärast õnnestust, siis ta saab eraldi karistada liiklusõnnetuse põhjustamise eest - see on 1200 eurot maksimum ja võib juhtimisõiguse ära võtta - ning eraldi ka selle eest, et ta tarvitas pärast õnnetust alkoholi. Nii et selle väitega võib endale palju suurema kahju kaasa tuua."

Õnnetu Keskerakonna fraktsiooni seminar

Ööl vastu 6. jaanuari toimus Pedase külas liiklusõnnetus, kus Dmitri Dmitrijev sõitis autoga T-kujulisel ristmikul teelt välja vastu kändusid. Alkoholiekspertiis tuvastas tal enam kui 1,5-promillise joobe. Sellises joobes sõiduki juhtimine on käsitletav kuriteona ning seetõttu alustas Põhja ringkonnaprokuratuur mehe suhtes kriminaalmenetlust.

Samal päeval toimus Keskerakonna fraktsiooni tööseminar, millele järgnenud saunapeol läks kahe fraktioonikaaslase Dmitri Dmitrijevi ja Martin Repinski vahel kähmluseks. Enne rooli istumist oli Dmitrijev saanud Repinskilt hoobi näkku, sest üritas Siret Kotkale nii aktiivselt ligi ajada, et Kotka pidi tuppa varjuma.