Vestlus andis justkui kinnitust, et olen sobiv inimene, kuna küsiti palju erinevaid küsimusi, jutuajamine oli sujuv ning jäi nagu arusaam, et nad tunnevad huvi minu oskuste vastu. Pärast vestlust pidin ootama veel paar nädalat, enne kui mulle e-kirja teel vastus saabus. Teadsin siis, et ei osutunud valituks, kuna vastasel juhul oleks minuga juba varem ühendust võetud ja kindlasti mitte elektroonilise kirjaga.

Veel naljakam oli see, et neil oli vist kandideerijate osas enda mingi pingerivi, mida nad järjestasid, sest mind õnnitleti tubli 2. koha saamise puhul. Töökoha sai aga see, kes sai esimese koha.

Samas, milleks üldsegi sellist pingerida koostada. Viisakam oleks öelda lihtsalt, et te ei osutunud valituks. Võib-olla said kõik, kes ei saanud esimest kohta, lohutuseks teise koha.

Tööandjad võiks olla taktitundelisemad kandideerijate suhtes. Nad võiks aru saada, et teinekord on tööotsija omadega üsna täbaras olukorras – tööle saamisest võib inimese elus sõltuda väga palju, sest kes suudab olla pikka aega ilma töö ja rahata.

Ka ei lähe ma selle "teise kohaga" uue tööandja juurde kandideerima, öeldes, et sain eelmisse firmasse kandideerides tubli 2. koha. Mind naerdakse seal ribadeks.

Mis puudutab aga antud firmat, siis olen sellel vaikselt silma peal hoidnud. Tundub, et seal on midagi personalipoliitikaga valesti, sest iga kuu lahkub sealt inimesi ja iga kuu on uued töökuulutused üleval. Seega, kaadrit liigub sealt palju läbi.

Praegu töötan heas firmas ja olen rahul sellega, mida teen. Kes teab, äkki oligi hea, et tookord "tubli 2. koha" sain. Samas muigama võtab iga kord, kui sellele mõelda.