LUGEJA: lastetud töötajad on tihti vastutustundetumad
Delfi lugu ülikoolis õppivast kahe lapse emast, keda keegi tööle võtma ei soostu, tekitas kommentaariumis elava diskussiooni kahe poole vahel. Nii mõnigi leiab, et väikeste laste vanemad on lapsega rohkem kodus kui tööl, teised aga, et noor ema võib oma tööd hoolikamaltki teha.
Jaanuaris ühes väiksemas Eesti omavalitsuses aktiivselt tööd otsima hakanud Anna (nimi muudetud – toim.) on lootust kaotamas, kuna näeb, et teda kui ülikoolis õppivat kahe lapse ema ei soostu keegi tööle võtma. Seda hoolimata sellest, et koolis tuleb tal kohal käia üksikud päevad kuus ja ka väiksemal lapsel on lasteaiakoht olemas.
"Olen teinud ka proovi, kustutanud CV pealt lapsed ära ja pole maininud õpinguid, sel juhul jõuan isegi vestluseni, kuid vestlusel olen ikka sunnitud neid mainima. Kui CV-l on lapsed ja õpingud kirjas, ei võeta ühendustki," näeb Anna ülikoolis õppimise ja väikeste laste ning tööotsinguid saatnud ebaedu vahel selget seost.
Anna kirja kriitiliselt suhtuvate inimeste arvamuse võtab kokku ühe väikeettevõtja seisukoht, kes leiab, et noore õppiva ema kõrvale tuleks tal veel üks samasugune lapsevanem õppepuhkuse ja laste haiguste ajaks palgata. "Paljud tööd ei ole ju lihtsad koristajatööd, et ükskõik kes astub uksest sisse, saab teist inimest paar nädalat asendada. Teistele tööjatatele pidevalt ühe inimese koormust ära jagada ka ei saa, nemad tahavad ka normaalselt tööd teha, mitte ületunde kogu aeg teha. Ja arvestama peab ka sellega, et see noor ema (nagu iga inimene) võib ka ise haigeks jääda, ka tema tahab aastas 28 päeva puhkust saada ja veel lapsepäevi välja võtta..."
Väikeettevõtja sõnul ongi seetõttu lihtsam palgata tööle selline inimene, kes on oma õpingud lõpetanud ja kellel on lapsed suured. "Võib olla mõnes suures organisatsioonis, kus on ühes osakonnas mustmiljon töötajat, kes kõik üksteist on võimelised asendama, on lihtsam, aga väikeettevõtjal, kellel on iga töö jaoks üks kindel spetsialist, ei ole võimalik osutada mingit sotsiaalabi teenust, et jah, tule tööle ja käi siis, kui sulle sobib. Töö tahab tegemist," ütles ta resoluutselt.
Eriti kriitilised ollakse õppepuhkuse suhtes. "See õppepukus on nagu riiklik sotsiaalabi. Sellise süsteemiga nagu praegu, kasutab seda sihtotstarbeliselt selgelt vaid vähemus. On päris tavaline, kus töötaja tuleb tähtis nägu peas nõudma saadavaid tasulisi õppepuhkuse päevi, aga paar päeva hiljem ilmub sotsiaalmeediasse töötajast pilte kas kusagilt soojalt maalt või pidutsetakse naaberiigi ööklubides. Seda juhtub nii massiliselt ja seaduse silmis on samas kõik jokk," märkis teine tööandja.
Üks ettevõtja toob välja ka töötajate ebareaalsed nõudmised. "Töövestlustel on käinud ka selliseid tegelasi kes soovivad tööle tulla alles kell 9-10 hommikul ja siis 2 tundi lõunapausi, kuna vaja lapsi erakoolist koju sõidutada jne."
Väikeste lastega töötaja võib olla kohusetundlikum ja paindlikum
Töökohas, kus 70 protsenti töötajatest on naised, leiba teeniv mees küsib teravalt: "Te teate kui tihti lapsega ema:
1) jääb tööle hiljaks, sest peab lapse lasteaeda viima ja varem töölt minema, sest lasteaed pannakse kinni?
2) käima tööajast lapsega arsti juures?
3) on lapsega haiguslehel või neil on lapsepäev saada?
4) on tööajal mingil üritusel (emadepäeva kontsert vms)?
Ja pärast seda tahab ta ju võrdset palka ka saada nendega, kes päev läbi tööd rügasid ja seda ema tasuta asendama pidid. Ja kui sul on veel kool ka, kus sa tööajast käid - good luck!"
Talle vastas toetava abikaasaga kahe lapse ema, kellel on ka mitu koera ja kes käib täiskohaga tööl ning hoolitseb suure aiaga maja eest.
"1) meil need laste viimised-toomised mehega ära jagatud, keegi ei hiline, logistikat peab muidugi hästi planeerima;
2) jah peab, aga seda teeb tihti ka mu abikaasa, seega ei ole see vaid naiste ülesanne;
3) pole päevagi hoolduslehel olnud, selleks on mul abikaasa, kes ka töötab täiskohaga (tema tööandja oli alguses üsna nõutu ja uuris, et kas lastel ema polegi, aga nüüd on harjunud);
4) see on ju igati loogiline, aga teavitan sellest tööandjat alati ette, nii on ka nt isadepäev, kui abikaasa käib mitmel üritusel, on ka lõpetamised, perepäevad jms üritused, kus mõlemad abikaasaga kohal käime. Pereeluga kaasnevad ikka sellised asjad, harjuge juba ära ja hankige omale elu!"
Pereema lisas, et saab nii mõnestki mehest rohkem palka, rügab rohkem ja on sellevõrra ka kohusetundlikum, kuna tal on lapsed ning ei saa laiselda ja ükskõikselt tööd teha. "Lastetud töötajad on tihti vastutustundetud, nädalavahetusel hilinevad või teatavad, et ei tule (teadagi, et pea haige). Ärge olge stereotüüpides kinni - väikeste lastega naine ei ole kehvem töötaja, tihti on ta hoopis kohusetundlikum ja paindlikum," leidis tegus naine.
Nii mõnigi Delfi lugeja arvab, et tööandja ei hinda enda töötajaid piisavalt ning paljudes ettevõtetes valitseb nõukogudelik mentaliteet. "Tööandjad tahavad vaid head orja endale, muud ei midagi siin riigis. Ja muidugi käid vestlustel eelvoorud läbi ja siis öeldakse, et palka saad peaaega miinimum. Nagu mulle kunagi öeldi, kui esitasin oma palgasoovi, et ohoo, aga meil tulevad Jõgevalt inimesed ja teevad miinimum palga eest töö ära. Aga palun, mis teha, las teevad. Tallinnas veel palgad enam-vähem, siin Lõuna-Eestis on aga töötuid niipalju, et keegi ikka tuleb ja teeb selle väikse raha eest ära. Kaadrivoolavus on muidugi metsik. Kuid see ei huvita tööandjaid. Vend elab aastaid Norras. Seal hinnatakse inimest, makstakse palka ja oodatakse ka selle eest tulemusi. Kõik hoiavad oma töökohti."
Ka töötaja vanus tekitab inimestes vastakaid arvamusi. "Minuga võetakse ka ühendust ainult siis, kui õiget vanust pole CV pealt võimalik välja lugeda (selleks tuleb varasematele sündmustele kooli või tööga seonduvalt 10 a juurde valetada). Originaal CV-ga võetakse ühendust rämpstöökohtadele kandideerides - 500€ ja teenindaja," kirjutas üks tööotsija.
"Sellistel inimestel, kellel on lapsed suured, on selline sünniaasta, et neid CV-sid ei hakata isegi läbi lugema. Tulge maa peale, tööandjad! Kõik tahavad endale tööle võtta väga noori ja andekaid, kõrgelt harituid, suurte pikaajaliste töökogemustega inimesi, kes mitte kunagi lapsi ei saa ja on nõus näruse palganatukese eest tööd rabama kellaajast hoolimata. Halloo! selliseid inimesi ei ole olemas," võttis üks töötaja tööandjate suhtes kriitilise positsiooni.
Lugejad pöörasid tähelepanu ka sellele, et lastel on ka isad, kes peaksid osa koduseid kohustusi enda kanda võtma ning samuti pooltel juhtudest ise haige lapsega kodus olema ning logistikas osalema. "Tööandjad peavad aru saama, et pere ei ole ainult naistel. Ka meestöötajatel on lapsed ja nad hoolitsevad nende eest. CV-sse ei pea perekonnaseisu ja laste arvu panema. Vestlusel tõenäoliselt ikka küsitakse ja siis on ülaltoodud vastus ainuvõimalik."
