Ettevõtlusminister Liisa Oviir: meie tööstus peab olema piisava efektiivsuse tagamiseks digitaliseeritud
Liisa Oviir tõi majanduse käimatõmbamise juures märksõnadena välja tootearenduse ja ekspordi. Tema sõnul võiks ettevõtjatel rohkem ambitsioonikust ja julgust olla. "Need on kaks asja, millele meie uue perioodi meetmed keskenduvad. Kogu eelarve on 83 miljonit eurot, 2016-2019 300 miljonit."
Põhiline rõhk läheb teadus- ja innovatsioonile ning tootearendusele. Oviiri sõnul ei saa meid enam odava tööjõuga maaks pidada ning tuleb teha struktuurseid muudatusi. "Meie tööstus peab olema digitaliseeritud, et saavutada piisav efektiivsus," lisas ettevõtlusminister.
Oviiri sõnul toimib eksport vaid tarku tooteid valmistades, mis aga eeldab head koostööd teaduse ja arenduse valdkonna ning ettevõtte vahel.
Ettevõtlusminister on mitmel korral valitsuses soolise palgalõhe probleemi tõstatanud. "On hea meel, et see on ka nüüd esile tõstetud, et riik peab sellega töötama," sõnas Oviir.
Heaolu arengukavasse kirja saanud palgalõhe temaatika vastu tuleb Oviiri arvates võidelda mitte statistiliste numbritega mängides, vaid reaalselt. Ühe ideena on ta välja pakkunud Gruusiat eeskujuks võttes naiste aasta korraldada, mille jooksul tegeldakse palgalõhe, naistevastase vägivalla ja naiste otsustamistasemetele kaasamisega.
2015. aasta oli Oviiri sõnul uue perioodi algus ja selle aasta lõpuks on välja töötatud ja avanenud kõik meetmed. Minister tõi näiteks ettevõtja arenguplaani ja innovatsiooniosaku, mis avanes selle aasta alguses. "Tulemused hakkavad tulema 2016. ja 2017. aastal. Aasta lõpus saan ma selle osas tuua konkreetseid näiteid."
Suurinvestorite toetusmeetme, mis avaneb 2017, osas peetakse juba läbirääkimisi ettevõttetega, kes on huvitatud tulema siia ning investeerima.
Majandust mõjutavad maailma trendid
Peaminister Taavi Rõivase sõnul ei ole tagasihoidlik majanduskasv ainult Eesti probleem.
Peaminister tõi välja maailmamajanduse trendid, mis ka Eestile mõju avaldavad. "Vene turg on olulisel määral ära langenud peamiselt seetõttu et Venemaa on Euroopa Liidu vastu sanktsioonid kehtestanud," ütles Rõivas, kelle sõnul on Vene turu äralangemine kahandanud Eesti eksporti Venemaale pooleteise-kahe aasta jooksul peaaegu kahekordselt. "Kaubavahetuses tähendab see langust suurusjärgus 800 miljonit ehk 4 protsenti SKP-st."
Rõivase hinnangul on Eesti majandusele tervikuna positiivselt mõjunud nafta hinna langus, sest madalad hinnad on suurendanud majapidamiste võimekust osta muid kaupu. Samas möönis Rõivas, et Eesti Energiale ja Viru Keemia Grupile on nafta hind negatiivset mõju avaldanud. "Meie toodangu absoluutväärtus on langenud 300 miljoni võrra."
Peaministri sõnul on keeruline prognoosida, kas Vene turg taastub. Ta pidas seda keskpikas perspektiivis võimalikuks.
Selle aasta majandusnäitajad on Rõivase kinnitusel mõnevõrra optimistlikumad. "Ja tulevikus, kui hästi läheb Eesti majandusel, sõltub välisturgude seisust," märkis Rõivas.
"Kui me vaatame põhimõttelist seisu, ma väidan, et Eesti majandus on jätkuvalt Euroopa üks atraktiivsemaid, mis ei tähenda, et me ei peaks jätkuvalt otsima parandusi," rõhutas peaminister.
Rõivas avaldas heameelt, et Euroopa Komisjon toetas toetas oma eile avaldatud riigipõhistes soovitustes ühemõtteliselt haldusreformi elluviimist. Lisaks tõstis Rõivas esile ka investeeringud teadus- ja arendustegevustesse, mille rahastus kavatsetakse tõsta ühe protsendini SKP-st. "Ja kolmandaks tegelemine soolise palgalõhega, mille hulgas on heaolu arengukavas konkreetsed meetmed."
Üheks oluliseks majandusolukorra parandamise meetmeks nimetas Rõivas ka riigi abi ettevõtetele uutele turgudele sisenemiseks. Eelkõige pidas ta silmas põllumajandustoodetele kaugemate turgude avamist.
Lisaks tõi Rõivas välja 2015. aasta tööjõumaksude alandamise ja maksupettuste vastase võitluse, mis kergendab ausate ettevõtete tegevust.
Kell 12 Stenbocki maja pressiruumis alanud pressikonverentsil osalesid peaminister Taavi Rõivas, ettevõtlusminister Liisa Oviir ja kultuuriminister Indrek Saar.
