Sotsiaalkomisjoni liige Helmen Kütt ütles Delfile, et tänasele sotsiaalkomisjoni istungile olid kutsutud nii sotsiaalministeeriumi kui ka tubakatööstuse esindaja. Küti sõnul toimus ärakuulamine ja ka hääletus. „Ettepanekute poolt oli üks ja vastu üheksa komisjoni liiget,” võttis Kütt tulemused kokku.

Komisjon seega muudatusettepanekuid ei toetanud, aga Toomast võib muudatuste üle hääletamist nõuda ka riigikogu suures saalis, seda enam, et tema on seaduseelnõu ettekandja. Komisjon tegi täna ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 1. juunil ja siis ka eelnõu teine lugemine lõpetada.

Vilja Toomast kinnitas pärast komisjoni istungit, et peab tubakaseaduse eelnõu parandamist vajalikuks, sest sotsiaalministeeriumi esitatud eelnõu olevat praak ja vastuolus Euroopa Liidu tubakadirektiiviga. Ta eitas veelkord tubakatootjate huvide toetamist.

Toomasti muudatused puudutavad nn uudseid suitsuvabasid tubakatooteid, mis pole ei närimis-, huule- ega nuusktubakas ega e-sigaretid, vaid tubakatooted, mida põletamise asemel kuumutatakse. Näiteks on selline uudne toode tubakatootja Philip Morrise Marlboro Heatsticks, millele prognoositakse lähiaastatel suurt turuosa kasvu.

Toomasti sõnul ei võta Eesti praegu EL-i direktiivi õigesti üle: euroseaduses on uudsed suitsuvabad tooted eraldi esile toodud, aga Eesti tubakaseaduse 24. paragrahv keelas eelmisest aastast kõik suitsuvabad tubakatooted. Direktiiv tuleks aga Eesti seadusesse üle võtta juba selleks reedeks, 20. maiks.

„Paraku on sotsiaalministeerium läinud seda tehes vastuollu EL-i tubakadirektiiviga, mis näeb ette konkreetse teavitusprotsessi, kui soovitakse keelata uudsete suitsuvabade tubakatoodete turule toomine," sõnas Toomast. „Selleks, et Euroopa Komisjon erandkorras lubaks direktiivist rangemat kaupade vaba liikumise piirangut, peab liikmesriik esitama teavituse põhjendustega, et piirangute tarbeks eksisteerib Eesti eripäral põhinev vajadus.”

Tubakatööstuse lobitöö

Sotsiaalministeerium on varem Delfile ja Eesti Päevalehele kinnitanud, et suitsuvabade tubakatoodete keelust anti Euroopale teada ning et riikidel on õigus direktiivist rangemaid reegleid kehtestada.

Toomasti hinnangul pole aga reeglite karmistamine põhjendatud ja tema andmeil pole Eesti ka oma otsustest teada andnud. „Sotsiaalministeerium pole vastavat teavitust uue EL-i tubakadirektiivi alusel esitanud ja seadusandjana, kes veab riigikogus nimetatud seadusemuudatust, ei saa ma toetada praakseaduse vastuvõtmist. Seaduse paranduse vajadusest lähtuvalt olen esitanud vastavad muudatusettepanekud, aga mitte seetõttu, et toetada tubakatootjate huvisid, nagu väidab eilne Eesti Päevaleht,” sõnas Toomast. „Sotsiaalministeerium peab tõendama ka, et keeld on proportsionaalne ega ole diskrimineerimine või kaubanduse varjatud piirang. Tuleb juurde lisada, et võimalik on toote turule viimist piirata, mitte täielikult keelata.”

WHO kõrge tubakaekspert Kristina Mauer-Stender aga märkis Delfile ja Eesti Päevalehele, et näeb muudatusettepanekute taga tubakatööstuse lobitööd. „Tegemist on tõepoolest selgelt tubakatööstuse lobiga,” sõnas ta. „WHO seisukoht on: olukorras, kus Eestis on uued tooted keelustatud, pole mingit põhjust uuesti debatti avada ja neid turule lubada. See on totaalne tagasisamm selles suunas, et kuulatakse üht tööstust, mis on, nagu teame, rahvusvaheline, mitte Eesti tööstus, ja unustatakse ära tervise pool.” Ta lisas, et aastas sureb Eestis tubaka tarvitamise tõttu umbes 2000 inimest.

Nn uudsete tubakatoodete tagantlükkamise põhjuseks on aga Mauer-Stenderi sõnutsi asjaolu, et tavasigarettidele kehtestatakse üha rohkem piiranguid ja tõstetakse nende aktsiisi, mis tähendab pikas plaanis tubakatootjatele märgatavat tulu vähenemist.