FOTOD ja VIDEO: Sõdurid ehitasid metsa duši ja aurusauna

Läsna kandis Õhutõrjepataljoni pesemispunkti otsides paistab ühe kevadisest linnulaust rõkkava metsalagendiku servas varjuline kuusetukk. Noorte puude vahele pugedes tuleb välja, et just sinna ongi osavalt peidetud dušinurk, mille juurde kuulub ka aurusaun. Jah, lugesite õigesti – üks korralik aurusaun, mis teeb silmad ette igale sanatooriumisaunale.

„Juba dušš üksi on metsas hea, aga aurusaun, mille paneme püsti vaid siis, kui selleks aega leidub, on lisaboonus. Taktikalise õppuse ajal on see tõeline luksus, mis mõjub hästi meeste võitlusvaimule,“ ütleb sauna põhiinitsiaator, Õhutõrjepataljoni tulejuhtimis-tagalapatarei vanemveebel Keith Tarakanov ühes ajateenijatega valmis meisterdatud vabaõhu-pesemiskohta tutvustades. Tema sõnu kinnitavad aurupahvakute saatel kilesaunast välja vupsavad ajateenijad, kelle punased ja leemendavad näod pakatavad rahulolust.

Jutud õhutõrjepataljoni imetabasest aurusaunast, mida keegi esiotsa uskuda ei tahtnud, hakkasid Kevadtormil osalejate seas levima kohe, kui see õppuse esimesel nädalal Rutjal püsti pandi. Ehituselt on saun lihtne, ent täidab oma ülesannet enam kui hästi. Laudadest kokkuklopsitud pooleteise meetri kõrgune ja kolme meetri laiuste seintega kiletatud sauna põrandaks on tavalised puidust euroalused.

Aga kuidas metsade rüpes kuuma auru teha? Lihtne! Selleks pole vaja midagi muud kui üht kaitseväes kasutusel olevat Rootsi väliköögi puuküttega aurukatelt. Pesukompleksi varustust vedava autokasti külge kinnitatud katla voolikutest pahinal sauna tulvav aur kütab leiliruumi vaid loetud minutitega niivõrd kuumaks, et ka kõvema saunaskäija nahk värvub lühikese ajaga tulipunaseks.

Äkilise sauna mõnud

Auruvoolikute teises otsas, kohe katla kõrval istub tagalarühma relvaremondi jao ülem, nooremseersant Sander Soone. „Soone, keera kraane! Soone, pane puid alla!“ kõlavad hõiked. Saunaoperaator Soone tuleb soovijatele vastu ning huvilistele laseb ka taskutelefonist muusikat.

Kui aga saunamees ühe aurukraani asemel kaks lahti keerab, pudenevad saunalised ükshaaval leiliruumist välja. „Saun on äkiline, sest aur on väga kuum. See kõik võib alguses ära ehmatada, kuid tegelikult on saunas olla väga mõnus!“ kinnitab Soone. „Oluline on ka sauna ehitamine kui protsess. Kõik see tõstab metsas motivatsiooni ja parandab tuju.“

Vesi tuleb aurukatlasse ja ümber veoauto paigutatud nelja duširuumi kastis olevatest mahutitest. Igasse tünni mahub tonni jagu vett. „Neljast tonnist veest piisab, et kogu pataljon saaks end puhtaks küürida,“ sõnab Keith Tarakanov.

Isetehtud dušisüsteemide tööpõhimõte, mille vett samuti auruga soojendatakse, on lihtsamast lihtsam: dušiotsiku kõrval olevat sanga tõmmates pääseb vesi voolama ja seebitamise ajaks seda uuesti ülespoole lükates saab „kraani“ kinni keerata.

Pesemiskompleks on üksikasjadeni läbi mõeldud. Veoauto tagumised rattad on tõstetud „pakkudele“, et ka pikemad mehed saaksid end normaalselt püsti seistes pesta.
Habemeajamiseks on dušinurka üles pandud peegel ja selle alla žileti loputamiseks veepotsik. Ehk siis kõik, mida kaitseväeliseks ihuharimiseks vähegi vaja, on siin olemas.

Kuigi kogu pesemiskompleks tundub suur ja keeruline, käib selle kokkupakkimine kiiresti. „Kui laager on vaja teise kohta kolida, siis poole tunniga on kogu süsteem kokku pandud ja olemegi läinud,“ kinnitab Tarakanov.