Samuti tutvuti plaaniga korraldada maakondlike teabepäevade jätk.

Kõigis Eesti maakondades toimusid oktoobris ja novembris sisekaitseakadeemia korraldatud teabepäevad, mille eesmärgiks oli tutvustada maakonna ja omavalitsuste esindajatele riigi ja vabaühenduste tegevusi sõjapõgenike ümberpaigutamisel ja -asustamisel ning pidada kohalikul tasandil dialoogi vastuvõtmise võimaluste ja vajaduste osas. „Need teabepäevad tõestasid väga hästi, kui oluline on vahetu suhtlus inimestega, nendelt tagasiside saamine ja sellega edaspidi arvestamine,“ ütles koordinatsioonikogu juht, siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt. „Pean väga oluliseks sellise teavitustegevuse jätkamist ning praegu ongi käsil kohalike omavalitsuste ja koolide juhtidele, sotsiaalteenuste pakkujatele ja aktiivsetele kogukonnaliidritele teavituspäevade jätku ettevalmistamine,“ lisas ta.

Eesti on seni Kreekast ümber paigutanud 19 sõjapõgenikku. Türgist on laekunud esimesed 16 toimikut kaitset vajavate inimeste ümberasustamiseks. Nii nagu Kreekas, on ka Türgis plaanis Eestile esitatud inimestega eelnevalt intervjuu läbi viia.

Sotsiaalministeerium on edasi liikunud kaitset vajavate inimeste vastuvõtu korraldusega. Läbi on viidud taotlusvoor, millega leiti partner kaitse saajatele eesti keele õpetamiseks. Üüriturul kaitse saajate majutust koordineeriv partner on samuti läbi hanke leitud. Lisaks on läbi viidud hange kaitse saajatele tugiteenuste osutamiseks partneri leidmiseks ja lepingud partneritega on peagi sõlmitud.

Haridus- ja teadusministeerium korraldas aprilli lõpus Tallinnas konverentsi, mille peateemaks oli rändetaustaga õpilaste kaasamine Eesti haridussüsteemi. Märtsis Kreekast Eestisse ümberpaigutatud pere lapsed on alustanud lasteaia ja –kooliteed ning aprillis ümberpaigutatud perede lapsed alustavad lasteaias ja koolis veel sel õppeaastal.

Pagulaspoliitika koordinatsioonikogu eesmärk on tagada sõjapõgenike vastuvõtmise tegevuskava täitmine erinevates ministeeriumides ja asutustes.