Marina Kaljurand: ÜRO julgeolekunõukogu liikmesus võimaldaks rääkida otseselt kaasa Eestit puudutavates maailmaasjades
"Eesti seisukohalt on rahvusvahelise õiguskorra elujõulisus äärmiselt olulise tähtsusega. ÜRO-l kui maailmaorganisatsioonil on siin vaieldamatult keskne roll. Välispoliitilised sammud saamaks ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks on kestnud juba pikemat aega. Meenutan, et otsus kandideerida tehti juba aastal 2005. Eesti on aastate vältel järk-järgult suurendanud oma aktiivsust ÜROs ja globaalsel tasandil. Liikmesus ÜRO Julgeolekunõukogus, aga juba soov sinna pääseda ning sellega kaasnev kampaania omab Eesti julgeoleku jaoks lisaväärtust ning annaks tulevikus võimaluse mängida senisest suuremat rolli rahvusvahelises elus. Liikmesus võimaldaks rääkida otseselt kaasa Eestit puudutavates maailmaasjades, sest teatavasti just ÜRO Julgeolekunõukogu käsitleb ülemaailmseid julgeolekuprobleeme ning otsustab nende lahendamise põhisuunad. Saatkondade sulgemise taustal on julgeolekunõukokku kandideerimine prioriteet, mis ei ole seotud välisministeeriumi struktuurimuudatustega. Selleks eraldati raha riigi eelarvestrateegiast ning lisaks on selleks ette nähtud ka oma rahalised vahendid.“
Delfi küsis ka president Ilveselt, kes on julgeolekunõukogu kandidatuuri kritiseerinud, kas tema hinnangul oleks otstarbekas juba mõnda aega kestnud protsess peatada. Presidendi kantselei tuletas vastuseks meelde presidendi varasemat seisukohta, et eesmärk ei ole mõttekas ning Eestil oleks olulisemaid väljakutseid.
Aastateks 2017-2018 on valitsus lubanud eraldada kampaaniaks 1 miljon eurot. Kulutused on seotud Eesti kandidatuuri tutvustamisega organisatsioonis endas ja laiemalt maailmas: sinna alla lähevad temaatilised üritused, kahepoolsed visiidid, kultuuriüritused, rahvusvahelised kohtumised, infomaterjalid. Samuti on osa kulust suunatud personalile, kes on seotud kampaania läbiviimisega välisministeeriumi peamajas kui esinduses ÜRO juures.
Kui ka varasemalt on tegeletud Eesti kandidatuuri tutvustamisega ning teiste riikide toetuse kogumisega diplomaatilise töö käigus, algab järgmisest aastast kampaania aktiivsem periood ning sellest tuleneb ka valitsuse otsus kampaaniale vajalikke ressursse eraldada. Järgmiste riigieelarveliste strateegiate koostamisel arvestatakse Eesti kandideerimisega ÜRO Julgeolekunõukokku ning vastavalt kampaania vajadustele taotletakse lisarahastamist, teatas välisministeerium.
