Ajateenistusel põhinev reservarmee jääb Eesti riigikaitse nurgakiviks

Tänasel valitsuse istungil esitatud kaitseväeteenistuse kohustuse aruanne kinnitab, et ajateenistuse kaudu väljaõpetatava reservarmee süsteem toimib, reservüksused saavad väljaõpetatud ning nii ajateenijad kui ka kogu ühiskond on sellega rahul.

Kaitseminister Hannes Hanso ütles, et ajateenistusel põhinev reservarmee on nähtavas tulevikus Eesti kaitsevõime nurgakivi, ajateenistust toetab ka valdav osa ühiskonnast.

„Paar päeva tagasi veendusin ise õppusel Kevadtorm, et Eesti ajateenijad on hakkajad ja teotahtelised noored, samuti eeskujulikud sõdurid ja oma eriala hästi omandanud spetsialistid,“ ütles Hanso. „Ajateenistus pakub noortele väga palju huvitavat ning ühtlasi seob nad meie riigiga tugevamalt ühte. Ka reservväelased on kinnitanud oma valmidust vajadusel riiki kaitsta, osaledes üha aktiivsemalt reservõppekogunemistel. “

Kutsealuste ja reservväelaste rahulolu uuringu põhjal jäi ajateenistuse läbinutest oma teenistusajaga kaitseväes täiesti või üldiselt rahule 70 protsenti. Kümnest ajateenistuse läbinust kaheksa tunneb ennast teenistusaja järel targema, kogenenumana ja enesekindlamana ning seitse füüsiliselt tugevamana.

Üle kolmandiku küsitletud kutsealustest asus ajateenistusse vabatahtlikult. Hea meelega asus kutsealustest ajateenistusse veerand ja valmisolekut oma kohust täita väljendas pea 40 protsenti kutsealustest. Täiesti vastumeelselt läks ajateenistusse vaid seitse protsenti küsitletutest.

2015. aastal viidi läbi kõigi aegade suurim reservõppekogunemine Siil 2015, millel osales planeeritud 8600 reservväelasest 7006 ehk 81,5 protsenti. Kõik teenistusse kutsutud reservüksused saavutasid nõutava lahingvalmiduse.

2015. aasta lõpus oli kaitseväe tegevteenistuses 3229 kaitseväelast ehk rohkem kui kunagi varem taasiseseisvunud Eesti ajaloos. Vastavalt arengukavas seatud eesmärgile peaks aastaks 2022 suurenema tegevväelaste arv 3600-ni, tagamaks uute sõjaliste võimete arendamine.