Teisiti ei saa sellest arvata, kui Norra ajakirjanikud teavad, nende lugejad teavad, NATO liitlased teavad, Mihkelson-Laaneots-Hanso väidavad võõrdroonide teema olevat lausa ammu laialt teatud teema, aga vot oma kodanike ja rahva jaoks on see suur riiklik julgeolekusaladus, mida ei kommenteerita, mille kohta ei tohi küsida, sest ei saa vastata. See on süsteemne, kus kuuleme Eesti kohta uudiseid NATO liitlaste kommentaaridest ja meediast, aga mitte meie oma "kommunikatsiooniekspertidelt". Kuidas see saab järjepidevalt sedasi olla?

Ainuke loogiline järeldus, mis seda seletaks oleks, et Eesti julgeolekuasutuste jaoks on liitlased usaldusväärsemad, kui oma kodanikkond. Vägisi jääb mulje, et Eesti võimu ja julgeolekuasutuste jaoks on kõrgema võimu kandja, kui mitte potentsiaalne julgeolekuoht, siis julgeolekurisk, kelle eest tuleb riiki kaitsta. Tekib küsimus, kes või mis meie riigi julgeolekut üldse sisustab, kui a la kolmandik elanikkonnast ehk venekeelne on nagunii vaenulik viies kolonn, kes on nö sisevaenlane. Jääb järgi 2/3 eestikeelset rahvast, kes jaguneb laias laastus pooleks, kus ühel poolel on vasakliberaalid/kesikud/lihtsalt idioodid ja teisel poolel paremäärmuslased/rassistid/kasulikud idioodid, ega palju järgi ju jäägi.

Väike käputäis valgustatuid, kes peavad selle karja eest hoidma seda riiklust läbi Kentmanni tänava vahet käies ja pideva salastamise riiklust hoidma - igal pool kubiseb meil vaenlastest, lisaks suurele kurjale Venemaale, koosneb ka kodanikkond ainult erinevatest julgeolekuohtudest. Palju meil seda usaldusväärset rahvast siis üldse järgi jääb, peale Mihkelsoni ja Raagi. Mõned veel ja ongi kogu riik või? Selle valguses ütleks, et Venemaa ei pea eriti pingutama ega vaeva nägema, sest katkist asja ei saa enam eriti lõhkuda ega ohustada.