Ahto Lobjakas: Raagil ja ilmselt tema näitel kogu valitsusaparaadil puudub igasugune respekt meediainstitutsiooni vastu
Arvestades, et tegemist on tundliku teemaga ning paljud vastused jäävad riigisaladuse looriga kaetuks, pakkus Päevaleht välja ka vastusevariandi "ei saa kommenteerida".
Ilmar Raagi kõne Delfi ja Eesti Päevalehe toimetusse ei lasknud ennast kaua oodata. Vaid tund pärast küsimuste saatmist kaitseministeeriumile, kaitseväele, kaitsepolitseiametile ja teabeametile helises ajakirjaniku telefon.
Raag alustas telefonivestlust üsna ärritunult. "Tervist. Siin räägib Ilmar Raag riigikantseleist. Kas te ise ka saate aru, mida te küsisite?"
Kõige muu seas pidas ta vajalikuks mainida, et Päevalehe küsimused on justkui Vene luure sõnastatud.
Austuse puudmine meedia vastu
Poliitikaanalüütik Ahto Lobjakase hinnangul on intervjuust näha, et Raagil puudub austus meedia vastu. "Ilmar Raagil ja ilmselt tema näitel kogu valitsusaparaadil, kuna ta on nende kommunikatsioonijuht, puudub igasugune respekt meediainstitutsiooni vastu."
Lobjakase hinnangul oleks selline teguviis ja totaalne respekti puudumine igasuguses Euroopa ja Põhja-Ameerika kontekstis andeksandmatu.
"Teiseks - ja see on nüüd võib olla tõsisemgi - tal puudub igasugune arusaam sellest, mis on ajakirjanduse kui institutsiooni tähtsus meie ühiskonna jaoks," ütles Lobjakas.
"Seal on juttu, mis ei kvalifitseeru isegi keskooli kirjandisse teemal, mida ajakirjandus võiks ja peaks tahtma teada. Tegemist on käibetõdedega, mida Raag kas ei ole omandanud või on unustanud, ja ma ei oskagi öelda, mis järeldusi sellest teha. Eks see jääb valitsusele, aga see ei soodusta muidugi ühiskonna ja valitsuse vahelist kommunikatsiooni absoluutselt, vaid pigem vastupidi. See osutab pigem probleemi süvenemisele," tõdes poliitikaanalüütik.
NATO artikkel 5 mainimine äärmiselt ohtlik
Lobjakas tõi välja Raagi väite, et kui Norra ajakirjas kirjutatu oleks tõsi, hakkaks meil erakorraline vägede koondamine ja NATO konsultatsioonid. "See on oluline inimeste jaoks, kes asja jagavad professionaalselt - kaitseministeerium ja julgeolekustruktuurid. Mida Raag ütles, oli sisuliselt see, et droonide pärast oleksime palunud NATO artikkel viit ja hakanud sõjaväge koondama Venemaale märku andes, et võtame seda rünnaku või millegi sarnasena."
Tema hinnangul on sellise asja avalikkuse ees väljaütlemine ohtlik ja ebakompetentne, eriti kui võrrelda sellega, mida ta varjata üritas.
"Mul on raske panna ühte lausesse, kui rumal see võib olla. kui see nüüd vene keelde ära tõlkida ja sellest vastavad järeldused teha, siis kõik see, mida meie kommunikatsiooniinimesed on üritanud öelda selle just alanud sõjaväeõppuse [Kevatorm] kohta - venelased kirjutavad, et meil on siin ründe-eesmärgid jne -, kõik see on vastu taevast korraga," rääkis Lobjakas.
"Ei ole Raagi kompetentsis öelda, mis hakkab riik tegema sellistel hetkedel. Ma tahan öelda, et ta ise ei jaga enda tööd kõrvalt vaadates," märkis analüütik.
Lobjakas lisas, et tal on raske aru saada, miks Raag sellesse teemasse paar päeva hiljem sekkus, kui kõik oli läbi mängitud. "Kõik ministrid, kõik inimesed, keda ma uudistes kuulsin ametlikult, ütlesid, et me ei saa kommenteerida," ütles ta.
"Normaalne riik suhtlebki sellisel tasandil, et ütleb ametlikult, et ei saa kommenteerida, ja mitteametlikult siis annab infot või ei anna infot, vastavalt sellele, kuidas neil see strateegia on tehtud. Aga siin tuleb Ilmar Raag loengut pidama meediale sellest, kuidas tööd teha ja sama käeviipega hävitab igasuguse valitsuse kommunikatsioonistrateegia, usaldusväärsuse ja tõsiseltvõetavuse," oli Lobjakas kriitiline.
Kahtlused strateegilise kommunikatsiooni nõuniku ametikoha vajalikkuses
Raagi telefoniintervjuu Eesti Päevalehes pälvis sotsiaalmeedias laia kõlapinna ning hulga erinevaid arvamusi.
Anvar Samost tunneb muret valitsuskommunikatsiooni kõrvalekallete pärast ja peab Ott Lumiga vajalikuks strateegilise kommunikatsiooni ametikoht likvideeerida.
Samost näitlikustab Eesti strateegilist kommunikatsiooni:
Raagi töö põhivaldkonnaks on psühholoogiline kaitse.
Äripäeva ajakirjanik Vilja Kiisler kahtleb, kas kirglikkus strateegilise kommunikatsiooni nõuniku ametis on ikka omal kohal.
Allar Tankler leiab, et ka varjatult salvestatult saab Raag ajakirjaniku ebamugavatele küsimustele vastatud. Siinkohal tasub mainida, et Ilmar Raag oli siiski teadlik, et tema kõne salvestatakse.
Laupäeval avaldas Norra julgeolekuportaal AldriMer artikli koos videoga, milles väideti, et Vene erivägede tegevus on Eestis laiapõhjaline ja kasutatakse erinevaid meetodeid. Näiteks öeldakse, et eelmise aasta aprillis lendasid Pärnu kohal Vene kopterid ja Ämari kohal Vene luure droonid ning Venemaa allveelaev kuulas Eesti territoriaalvete lähistel pealt kaitseväe ja liitlaste andmevahetust.
