"Kõik peavad mõistma, et NATO kaitseb oma piire seal, kus on julgeolekualased väljakutsed - praegu on need meie regioonis. Seega on liitlaste täiendavate üksuste siiasaatmine täiesti mõistlik ja tervitatav. Oleme selle eesmärgi täitumise nimel palju vaeva näinud," ütles Hanso.

"Liitlaste kohalolek siin annab meile lisakindlust. Eestil on tõsiseltvõetav iseseisev kaitsevõime, mida me sihikindlalt ja süsteemselt edasi arendame. Meil on poliitiline konsensus kulutada vähemalt 2% SKPst riigikaitsele, mis näitab kogu poliitilise sektori arusaamist sõjalise riigikaitse arendamise vajalikkusest. Kuna vajame ka liitlaste panust oma julgeoleku tagamisel, siis liitlaste kohalolekuga seotud kulud katame 2%-le lisaks," selgitas kaitseminister. "Peame olema head võõrustajad, pakkudes siia saabuvatele üksustele korralikke elu- ja väljaõppetingimusi."

Vanarahvas ütleb, et ära hõiska enne õhtut, tõdes Hanso. "Praegused uudised, olgugi et väga tervitatavad, on siiski esmased. Ametlikud otsused liitlasüksuste täiendava paigutamise kohta meie regiooni kujundame me ühiselt NATO kaitseministrite kohtumisel juunis, ning esitame oma otsused Varssavi tippkohtumisel. Selleni on vaja veel palju tööd teha."