Lugeja: poliitikute avalik läbivalgustamine peab olema, et tippu tõuseksid Eesti rahva ootuste nimel töötajad
Raul Rebane, kes ajakirjanduses oma autoriteetselt autoritaarseid epistleid esitades kasutab tiitlit "strateegilise kommunikatsiooni ekspert", on Eesti avalikkust korduvalt hirmutanud "poliitiliste laipade surnuaiaga" - pidades silmas seda, et tänapäeva liberalistlikus Eestis on poliitiliste karjäärifiltrite üheks ülimalt oluliseks kriteeriumiks see, kas see või teine inime on või ei ole sotsiaalmeedias nn "ühiste väärtustega" kokkusobimatuid avaldusi teinud. Rebasel on paraku õigus: mõttepolitsei töötleb tiheda kammiga läbi avalikes ametites ja esinduslikes justkui erastruktuurides karjääri tegevate inimeste avalikult välja öeldud seisukohad ja elimineerib süsteemist kõik, kes nende struktuuride "ühiste väärtuste" suhtes kahtlusi-kõhklusi avaldanud. Demokratismiga pole siinkohal vähimatki puutumust.
Niisiis toimib avalike volitusteta "poliitkorrektne" kitsa võimugrupi omahuviline selektsioonisüsteem ammuilma - avalikusel on ütlemata raske seda omahuvilist selektsiooniaparaati AVALIKKUSE/ühiskonna huvides mõjutada. Kusjuures üheks vähestest võimalustest seda omahuvilist süsteemi vähegi mõjutada riigi ja ühiskonna üldise hüve huvides , ongi avalik poliitiline selektsioon, poliitiliste kandidaatide avalik läbivalgustamine, et ühiskonna tippu tõuseksid pigem need persoonid, kes Eesti Vabariigi ja Eesti rahva ootuste-lootuste nimel töötavad, mitte aga sulid, kes kitsa võimugrupi omahuvilisi põhiseadusevastaseid poliitikaid edendavad.
