Lugejad: males võidab masin inimest, mis siis lihtsamatest ülesannetest rääkida
"Mina mäletan seda aega, kui enamus tippspetsialistidele (vähemalt minu erialal) oli kuulutuses midagi sellist: nõutav kõrgem haridus; töökogemus erialal vähemalt 5a ja vanus kuni 35a. Sisuliselt pole midagi eriti muutunud, kuigi seda enam kirja panna ei tohi. Vanemate inimeste CVd lähevad üldjuhtudel lihtsalt otse prügihunti."
"Olin pea 32, kui mind võeti vastu arendusmeeskonda, kus arendatakse teenuseid ja tarkvara kümnetele tuhandetele klientidele, kes igapäevaselt neid kasutavad. Tööle asudes olid totaalne roheline. Pealehakkamist ja huvi oli küllaga. On seni. Meeskonda on hästi vastu võetud ja olen igati võrdne meeskonnaliige. Vanuse taha end peita ei saa. Inimene on oluline, mitte vanus. Ettevõte vajab tulemust, ei määra talle meeskonnaliikmete vanus. Veel saan öelda, et meeskonnas on pensionieas naisterahvas. Väga pädev ja hindamatu panus. Ka tema ei ole IT õppinud, vaid on kogu elu end ise täiendanud. Vabanduste taha peites ei saa tulemust. Ettevõtjat ei huvita su vanus, kui sinus on see, mida ettevõte vajab. Edasi on koostöö, kui mõlemad pooled seda tahavad. Tuleb vaadata otsa neile, kes räägivad teist juttu. Suure tõenäosusega leiad vastuse, miks nad leiavad, et vanemaid inimesi ei taheta. Pakun, et vanusest olenemata pole tal pakkuda seda, mida tööturg vajab. Selleks ongi pidev enesetäiendamine ja elukestev õpe kriitilise tähtsusega. Uued teadmised ei voola maha."
"Paar aastat tagasi oli siin artikkel teemal ja seal oli suht otseselt välja öeldud, et Eestis on noortekultus. Kui USAs on tippspetsialisti keskmine vanus 53a, siis Eestis on see 37."
"Tänapäeval vaatad, et on suur tehase kompleks, aga tegelikult töötab seal 3-4 inimest. Öises vahetuses võimalik, et isegi 2. Üks jälgib ekraanidelt, et automaatika sujuks, teine võibolla tõstab kopaga kuskile midagi. Kopamees asendatakse varsti traktoriga, mis teab ise, kust kuhu mida tõsta. Nii see läheb."
"Täisautomaatne põllumajandustootmine on Jaapanis juba reaalsus. Meil ehk veel mitte, aga areng on oi-oi kui kiire. Sama lugu on ka iga muu kindlaid reegleid ja täpselt kirjeldatavaid tegevusi hõlmava alaga. Males võidab masin inimest, mis siis lihtsamatest ülesannetest rääkida. Isegi muusika loomiseks ei ole enam inimest vaja, pimetestis ei suudeta enam masina ja inimese vahel erinevust tuvastada. Automatiseerimine ja iseõppivad arvutid hakkavad asendama järk-järgult kõike ja kõiki. Juba nüüd suudab arvuti arstist täpsema diagnoosi anda ja juristide asemel kasutatakse IT-d. Kus piir on, ei tea, ehk ei saagi me seda teada ja tehisintellekt läheb oma arengus inimestest mööda ning hakkab püüdlema enda eesmärkide poole."
Taas on "eksperdid" oma järeldustega rappa läinud. Vastupidi, IKT sellisel kujul, nagu seda tänasel päeval käsitletakse ja koolides õpetatakse, on surev valdkond. Eestis on juba praegu rohkesti töötuid IT inimesi ja lisa on tulemas. IT valdkonnas on toimumas suur murrang, märksõnadeks virtualiseerumine, pilveteenused, mobiilseadmed. Lihtsasse keelde ümber pannes tähendab see väga paljude IKT töökohade liikumist Eestist ära välismaale. Paljud firmad on kärpinud või lausa sulgenud oma IT osakondi. Ka kasutajatoe tähtsus väheneb, sest lõppkasutajad on üha targemad ja suudavad paljusid probleeme ise lahendada. Kui tööpakkumisi lugeda, siis ainsad keda veel otsitakse, on tarkvaraarendajad. Tarkvaraarendaja on aga loometöötaja. Neid ei saa juurde produtseerida kutsekoolis vastuvõttu suurendades."
