Lugeja: haigestusin juba esimesel tööpäeval tõmbetuule pärast!

Varakevadel vahetasin töökohta ning asusin tööle laotüüpi kauplusesse teenindajana. Asutuse eripärade tõttu kulus haigestumiseks vaid üks tööpäev. Ülejäänud nädala valutasin kurku ja nuuskasin ühe salvräti teise järel, kuna läbi saali vuhisev tõmbetuul oli oma töö teinud!

Peagi saab ametis oldud neli kuud, aga tervisekontrolli mind siiani saadetud ei ole. Võrdlusena võin mainida Rimi, kes juba enne esimest tööpäeva saatis tervisekontrolli. Seaduse järgi on tööandjal võimalik venitada kuus kuud töötaja tervise inspekteerimisega. Kuue kuu möödudes on kohustus alluv saata töötervishoiu arsti juurde, et selgitada välja inimese tervislik seisund. Andmeid saab hilisemalt kasutada võrdlusallikana võimaliku tekkiva kutsehaiguse tuvastamisel. Mitme aasta vältel olen teenindaja ametit pidades täheldanud kõige suurema koormuse suundumist seljale ja jalgadele. Kassatöö puhul lisandub pinge õlgades ja silmade üleväsimine.

Kusjuures, tööandja väga reipalt välja ei reklaami, et kuvariga töötajal on õigus prillide kompensatsioonile. Leian, et kõige suurem puudujääk praegusel tööturul on alluvale spordivõimaluste ja lõõgastuspakettide võimaldamine tööandja kulul. Pigem kehtib mentaliteet, et vääname töötegijast viimased mahlad välja ning kui jaks on raugenud, näitame näpuga välisukse poole. Välisukse poole liigub ülemuse näpp ka siis, kui alluv lisatöö eest palka juurde julgeb küsida. Selle tagasihoidliku ja põhjendatud palve peale kinnitatakse, et trobikond entusiaste juba ootab ukse taga ja on valmis rahaahne alluva posti üle võtma.

Ise olen rutiinsetest tööliigutustest taastumiseks saanud abi võimlemisjuhendajalt. Mitmekuise teraapia järel oskan ise võimlemisvahenditega kodustes tingimustes turgutada sundliigutustest roidunud ja valusat keha. Enam ei kujuta ettegi, kuidas varem selleta elada sain. Läbi seljavalude sai uinutud ja vapralt uuele tööpäevale vastu mindud.