Shepard oli politseis töötanud juba üle 25 aasta, kui Los Angelese politsei lõi 2001. aastal oma niinimetatud „külmade juhtumite“ üksuse, vahendab Montreal Gazette.

Kuus uurijat võeti oma tavapäraste töökohustuste juurest ära, et nad hakkaksid uurima lahendamata mõrvu, mis ulatusid tagasi 1960. aastatesse. Nad jagasid omavahel aastad ära ning hakkasid karphaaval vanu toimikuid ja tõendeid läbi kammima.

2003. aastal avas nüüdseks 64-aastane ja pensionil olev Shepard karbi, mis talle enam rahu ei andnud.

Tegemist oli naise juhtumiga, kelle leidis üks linnuvaatleja Los Angelese Mulholland Drive’i lähedalt 1969. aasta novembris. Naist oli kokku 150 korda pussitatud.

Jane Doe #59-ks nimetatud surnukeha foto järgi nägi ta välja umbes 20-aastane. Tema hammastes oli mitmeid plomme, mistõttu pidi ta olema pärit heast perekonnast, mõtles Shepard. Kui naine oleks elus olnud, oleksid nad Shepardiga umbes ühevanused olnud.

Palju selle juhtumi tõendeid oli hävinud, sealhulgas riided siltidega „Made in Canada“. Naise rinnahoidja oli aga endiselt karbis ja selle küljes naise veri.

Shepard lasi verd analüüsida, et koostada DNA profiil. Järgmiste aastate jooksul püüdis Shepard sisestada naise fotot ja informatsiooni tema kohta kõikidesse andmebaasidesse ja väljaannetesse kogu USA-s: kadunud isikud, lahendamata mõrvad, FBI, Interpol.

„Ta võis valede inimestega läbi käia,“ ütles Shepard kolmapäeval. „Aga minu oletus oli, et tal oli õdesid või vendi, kes võisid olla aastaid küsinud, mis temaga juhtus.“

Shepard saatis naise toimiku ka kuninglikule Kanada ratsapolitseile, võttes arvesse riietel olnud silte, ning helistas uudisteagentuuridele, kutsudes neid üles naise fotot avaldama, kuid vähesed näitasid üles huvi. Juhtum oli liiga vana ja polnud tõenäoline, et see lahendatakse, öeldi Shepardile.

Shepardi palvel hakkasid aga informatsiooni levitama lahendamata kuritegudele pühendunud internetikogukonnad.

„Ma tahtsin lihtsalt, et rohkem silmi seda juhtumit näeks ja tuleks välja ideedega,“ ütles Shepard. „Ja lõpuks paistab, et see töötas.“

Selgub, et tegemist on Eesti juurtega Reet Jürvetsoniga, kes oli Konstantin Pätsi venna Voldemari tütre tütar.

Nimelt tuli juhtumisse pööre, kui Reeda sõber leidis mullu juunis tema surmajärgse foto ja helistas Reeda õele Annele, kes võttis ühendust politseiga. DNA-proov, mis seejärel võeti, klappis selliselt Anne omaga, et sugulusside oli kinnitatud.

Jürvetsoni surnukeha leidis kohalik linnuvaatleja 1969. aasta 16. novembril Mulholland Drive`i piirkonnast, vaid ligi 10 kilomeetri kauguselt kurikuulsa Mansoni perekonna kuriteopaigast, kus tapeti kuulus näitleja Sharon Tate ning vaid paari miili majast, kus tapeti üks abielupaar.

Politsei on teatanud, et peamise juhtlõngana otsivad nad taga "Johni" või "Jeani" nimelist meest, kuid korduvalt on rõhutatud, et ka Mansoni perekonna seotust Jürvetsoni mõrvas ei saa hetkel välistada.